Kasutaja:Neptuunium/Margot Künnapuu
| Palun oodake parandustega, toimetamine on pooleli! |
| Margot Künnapuu | |
|---|---|
| Truudusvanne |  Eesti |
| Teenistus |  Eesti kaitsevägi |
| Teenistusaeg | 1993–... |
| Auaste |  kolonelleitnant |
| Juhtinud |  Vahipataljon |
Margot Künnapuu on Eesti sõjaväelane, auastmelt kolonelleitnant, praegune Vahipataljoni ülem.
Ta on üks esimesi Eestis kõrgema sõjalise hariduse saanud naisi[1] ja esimene Eesti naispataljoniülem[2].
Haridus
Pärast keskkooli lõpetamist 1993. aastal mõtles ta algselt hea inglise keele oskuse tõttu minna Tartu Ülikooli õppima inglise filoloogiat, kuid pidas seda kaitseväeteenistusega võrreldes liiga igavaks.[3]
Künnapuu on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia sõjakooli, olles seejuures koos kahe kursusekaaslasega esimesed sõjakooli lõpetanud naised. Ta on öelnud, et sõjakooli astumine tuli ta pere jaoks üllatusena.[4] TAHTIS SAADA LENDURIKS NAGU TA ISA
vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis.
Hiljem on ta end täiendanud Slovakkias ja staabiohvitseride kursustel Ameerika Ühendriikides.[5]
Riigiametnikuna
Keskkooli lõpetamise järel asus ta tööle Harjumaa riigikaitse osakonda (KRA eellassstruktuur),[6] kus sai tuttavaks Paldiskis, Kloogal ja Humalas paiknenud väeosadega ning tegeles nende üleandmise-vastuvõtmise korraldamisega.[7]
Teenistuskäik kaitseväes
Künnapu teenib kaitseväes alates 1993. aastast.
Teenistus Bosnias ja Rahuoperatsioonide Keskuses
Ta teenis 1997. aasta oktoobrist kuni 1998. aasta aprilli lõpuni sideohvitserina Taani pataljoni koosseisu kuuluvas ESTPLA-5 rahuvalvemissioonil Bosnias,[4] pidades seda huvitavaks võimaluseks. Missioonil töötas ta valdavalt Taani pataljoni staabis, esitades Rahuoperatsioonide Keskusele iganädalasi raporteid Eesti pataljoni tegevusest ja koosseisu meelsusest. Samuti töötas ta sideohvitserina taanlaste staabi operatiivosakonnas, kus korraldas kohtumisi kohalike ning kohalike politseiülematega. Koostan pataljoni õppeplaane (laskeharjutuste, meditsiini ja evakuatsiooniõppuste organiseerimine).[3]
Ta on öelnud, et missioonilt naastes oli tal Eesti ellu väga raske sisse elada ning kohanemine võttis paar nädalat.[3]
Seejärel töötas ta Rahuoperatsioonide Keskuses staabi- ja tagalakompanii ülemana.[8][4] Ta oli Eesti ajaloo teine naiskompaniiülem.[4]
Hilisem teenistuskäik
vanemstaabiohvitserina maaväe staabis ja kaitseväe peastaabis ning juhatanud Kaitseväe Akadeemia Täiendusõppe Keskuse tööd. Enne Vahipataljoni ülemaks saamist oli ta Eesti sõjalise esindaja asetäitja Euroopa Liidu sõjalise komitee juures.[5]
Võttis ta üle major Romet Kaevult Vahipataljoni juhtimise.
Auastmed
| Õlak | Auaste | Kuupäev |
|---|---|---|
 | lipnik | |
 | nooremleitnant | |
 | leitnant | 9. juuni 2000[9] |
 | kapten | 12. juuni 2003[10] |
 | major | 19. juuni 2007[11] |
| | kolonelleitnant | 18. juuni 2013[12] |
Tunnustus
Teenetemärgid
Isiklikku
Ta abikaasa on samuti sõjaväelane,[8] nad kohtusid õpingute käigus Sõjakoolis.[4] Künnapuu on nelja lapse ema.[1]
Künnapuu isa oli sõjaväelendur.[4]
Tal on õde marit ja vanem vend Raa.[3]