Kasutaja:Kruusamägi/Keemia tabelid

[[Pilt: ]]

${\displaystyle N_{A}=(6,022\,141\,5\pm 0.000\,001)\,\times \,10^{23}}$

Molaarne kontsentratsioon näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis.

mõõtühik

1M = 1mol / l -> ühe molaarne = üks mool ainet / ühes liitris

Molaarse kontsentratsiooni leidmine

${\displaystyle c={\frac {n}{V}}}$

• c-lahuse molaarne kontsentratsioon [M -molaarne]
• n-aine moolide arv [mol]
• V-lahuse ruumala [l - liiter]

	${\displaystyle s}$	${\displaystyle p}$	${\displaystyle d}$	${\displaystyle f}$	${\displaystyle g}$
1	1
2	2	3
3	4	5	7
4	6	8	10	13
5	9	11	14	17	21
6	12	15	18	22
7	16	19	23
8	20	24

Vaata ka: [3]

Li, K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Sn, Pb, H, Sb, Bi, Cu, Hg, Ag, Pt, Au

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Happed
Aineklass	Triviaalnimetus(ed)	Valem	Tugevus	Sulamis °t	Keemis °t	Tihedus g/cm3	Mol. mass g/mol	Pilt	Eng. Viki
Väävelhape	-	H2SO4	tugev	10	336	1,84	98		[4]
Väävlishape	-	H2SO3					82		[5]
Fosforhape	-	H3PO4		42.35	158	1,685	98		[6]
Süsihape	-	H2CO3	nõrk			1,0	62		[7]
Vesinikkloriidhape	Soolhape	HCl		-26[2]	48[2]		36,5		[8]
Lämmastikhape	varem: salpeeterhape kontsentreerituna: suitsev lämmastikhape	HNO3	tugev	-42	83	1,522	63		[9]
Lämmastikkushape		HNO2					47		[10]
Boorhape		H3BO3
Vesinikbromiidhape		HBr	tugev
Kloorhape		HClO3					84,5		[11]
Vesinikjodiidhape			tugev
Hüpokloorishape		HClO					52		[12]
Vesiniktsüaniidhape	Sinihape[3]	HCN		-13.4	26	0,687	27		[13]
Etaandihape	Oblikhape	HOOC-COOH	tugev orgaaniline hape						[14]
Metaanhape	Sipelghape	HCOOH		8,4	100,7	1,227			[15]
Etaanhape	Äädikhape	CH3-COOH		16,6	118,1	1,049			[16]
Heksadekaanhape	Palmithape	C15H31-COOH		64,6[1]	272[1]	0,849
Heptadekaanhape	Margariinhape	C16H33-COOH		60,6[1]	277[1]	0,858
Oktaandihape	Korkhape	HOOC-(CH2)6-COOH		140
Propeenhape	Akrüülhape	CH2=CH-COOH		13	141	1,051	72		[17]
Kroomhape		CH2CrO4					117	-	[18]
Dikroomhape		C2Cr2O7
[1] Rõhul 100 mg Hg; [2] 38% lahus; [3] 2-3 mg organismi kohta on surmav (sinihape peatab hingamisahela tegevuse juba väga väikeses konsentratsioonis)

Vaata ka: [19]

Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Keemilise reaktsiooni kiirust näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulk (moolides).

Reaktsiooni kiirendavad:

• temperatuuri tõstmine
• kontsentratsiooni suurendamine
• gaaside korral rõhu suurendamine
• tahkete ainete peenestamine
• katalüsaatori kasutamine

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone (-OH).

Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Matemaatiliselt näeb pH arvutamise valem välja järgmine:

pH = -log [H⁺], kus [H⁺] on lahuse vesinikioonide kontsentratsioon (mol/l).

pH arvutamise näide:

Oletame, et vihmavee vesinikioonide kontsentratsioon on 1,5 ${\displaystyle \cdot }$ 10^-4 M

Vastavalt valemile pH = - log 1,5 ${\displaystyle \cdot }$ 10^-4 = 3,82

3,82 on normaalse vihmavee kohta liiga happeline, mis tähendab seda, et tegemist on happevihmaga.

Amiinid on ammoniaagi asendusderivaadid, mis on saadud ühe või mitme vesiniku asendamisel alküülrühmaga.

Alkoholid

Joove

• Kerge: 0,5-2‰ (veres); liigutuste elavnemine, meeleolu kõrgenemine
• Keskmine: 2-3 ‰; loidus, liikumis-, kõne- ja mäluhäired
• Raske: 3-4 ‰; hingamis- ja vereringehäired, eluohtlik
• Surmav kogus on 6-8 ml etanooli 1kg kehakaalu kohta

Tärklis on puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber.

Struktuur

• Amüloos - n kuni 6000 glükoosi jääki, spiraalne, hargnemata ahel (1-4 sidemed)
• Amülopektiin - n kuni 1 miljon glükoosi jääki, hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed)

Omadused:

Hügroskoopne; vees ei lahustu, vaid pundub

Soojendamisel tekib kliister

Hüdrolüüs:

tärklis --> dekstriinid --> maltoos --> glükoos

Tärklis on energeetiline varuaine.

Struktuur - -glükoosi jäägid

• n kuni 10 000
• hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil

Omadused:

• Hüdrofiilne, ei lahustu vees

Hüdrolüüs:tselluloos --> lühemad ahelad --> glükoos

Tselluloos on levinuim polüsahhariid Maal.

Kasutamine:

paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt.

Valgud on lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained, mida iseloomustab komplitseeritud struktuur ja bioloogiline spetsiifilisus.

"Valkude" kõrval on kasutusel olnud ka nimetus "proteiinid" (kreeka protos 'esimene, tähtsaim'), mille võttis 1839. aastal kasutusele G. J. Mulder.

Valkude tüübid: (tinglik valkude paigutus erinevatesse rühmadesse)

• Struktuursed valgud on tüüpilised ehitusained loomorganismides, mis moodustavad rakke, kudesid ja organeid ühenduses süsivesinike ja lipiididega. Tähtsamad on kollageenid, elastiinid ja keratiinid.

• Ensüümvalgud on valgud, mida iseloomustab suur katalüütiline aktiivsus. Väga olulisel kohal näiteks maksas (kus võivad luua ja väljastada suures koguses seedeensüüme) ja ajus.

• Transportvalgud on valgud, mis paiknevad põhiliselt vedelates kudedes (kehavedelikes) ja rakumembraanides. Näiteks hemoglobiin, mis kannab edasi hapnikku, lipoproteiinid, mis kannavad edasi rasvhappeid ja transferriinid, mis kannavad edasi rauaioone.

• Kaitsevalgud on valgud mis moodustuvad organismi kaitseks infektsiooni korral.

• Kontraktiilsed valgud on valgud, mis rakendavad lihaste kontraktsiooni. On võimelised keemilist energiat mehhaaniliseks energiaks muutma. Näiteks aktiin ja müosiin.

• Retseptoorsed valgud on organretseptorites (loe: meeleelundites) paiknevad valgud, millede ülessandeks on informatsiooni vastuvõtmine välismaailmast. Näiteks: rodopsiin.

• Regulatoorsed valgud on organite ja organisüsteemide talituse kooskõlastamisest osavõtvad valgud. Polüpeptiid- ja valkhormoonid (glükagoon, insuliin, hüpofüüsi eessagara hormoonid jt.)

• Depoovalgud on mõningaid spetsiifilisi aineid ladestavad valgud.

• Eksporditavad valgud on näiteks munavalgud, piimavalgud ja spermavalgud.

Märkus: Lisaks paljusid teisi elemente, mis võimaldavad valgul täita mingit ülessannet aga nende ainete protsentuaalne sisaldus on väga madal. Näiteid: hemoglobiin ja raud, kilpnäärme hormoonid ja jood.

Proteiinid ehk lihtvalgud

Albumiinid

Globuliinid

Histoonid

Prolamiinid ja gluteliinid

Protamiinid

Skleroproteiinid

Proteiidid ehk lihtvalgud

Fosfoproteiidid

Kromoproteiidid

Lipoproteiidid

Mukoproteiidid

Nukleoproteiidid

Alkaloidid (< araabia al-qālī 'leelis' + kreeka eidos 'välimus, kuju') on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.

Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.

Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg.

• Leiduvad taimedes (~3000)
• Moodustavad hapetega lahustuvaid sooli
• Tugev füsioloogiline toime: väikeses koguses avaldavad ravivat toimet, suures koguses väga mürgised

Alkaloide:

• Nikotiin (C₁₀H₁₄N₂; puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik; keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg; on leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklažaanist, rohelisest piprast ning kokapõõsa lehtedest)
• Kokaiin (C₁₇H₂₁NO₄; saadakse kokapõõsa lehtedest; toimid kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde)
• Kofeiin (taimedes mõjub kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes seda taime söövad; leidub kohvipuu ubades, teepuu lehtedes ja väheses koguses kakaos)
• Kuraare
• Atropiin (C₁₇H₂₃NO₃; saadakse karumustikast ehk belladonnast; atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille; nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina (bella donna 'kena daam'); väga mürgine)
• Hiniin
• Morfium (C₁₇H₁₉NO₃; nimi tuleb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest; meditsiinis kasutatav valuvaigistina; suured kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs); kergesti tekib sõltuvus)
• Heroiin
• Kodeiin
• Solaniin (C₄₅H₇₃NO₁₅; põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid)
• Hüostsüamiin (väga mürgine, koera-pöörirohule omane, keemiliselt lähedane atropiinile)
• Akoniitiin (C₃₄H₄₇NO₁₁; sisaldub käokinga (Aconitum) liikides; inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist))
• jne... (jeroiin, protoveratrin, tšakoniin, koniin [24], skopolamiin, teofelliin, teobromiin, efedriin [25], meskaliin, lobeliin, hüdriin, anabasiin, papaveriin [26] jt.)

Allotroopia on kui üks element esineb mitme lihtainena. Vastavad lihtained nimetatakse allotroobideks e. allotroopseteks teisenditeks.

Põhjused:

• Erinev arv aatomeid molekulis. Näiteks hapnik (O₂) ja osoon (O₃).
• Erinev aine ehitus. Näiteks teemant ja grafiit koosnevad mõlemad 100% süsinikust aga ainete omadused erinevad väga suurel määral kuna süsinikuaatomid on ainetes erinevalt paigutatud.

• Kasutaja:Iffcool/Keemilised elemendid
• Keemia
• Keemikute loend
• Kategooria:Keemikud
• Keemiliste elementide loend
• Keemiliste ainete loend
• Kategooria:Keemia loendid
• Keemilised elemendid
• Keemia mõisteid
• Orgaaniline keemia
• Sulamite loend
• Kategooria:Sulamid
• Termodünaamika
• Füüsikaline keemia
• Geokeemia
• Biokeemia
• Kolloidkeemia
• Keskkonnakeemia
• Kodukeemia
• Materjaliteadus

• Keemiline reaktsioon
• Perioodilisustabel
• Orgaaniline keemia
• Põlemine
• Alkeemia
• Kollaloid
• Isomeeria
• Molekuli ajalugu
• Anorgaaniliste ühendite loend
• Mineraalide loend
• Sulamite loend
• Orgaaniliste ainete loend
• Olulisemad teemad keemias