Karja kihelkond

Kihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandi keskpaiku, kui eraldati Valjala kirikukihelkonna põhjapoolne osa eraldiseisvaks kihelkonnaks.

Karja kirikut on esmamainitud 1254. aastal.

Kihelkonnas paiknes 13 mõisat: 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisast peamõisat ning 2 riigimõisat ja 1 karjamõis.

• Karja (Pastorat Karris) kirikumõis
• Aru (Arromois) rüütlimõis
• Jõiste (Joiste) endine riigimõis
• Karja (Karrishof) rüütlimõis
• Koikla (Koiküll) rüütlimõis
• Laugu (Laugo) rüütlimõis
• Leisi (Laisberg) riigimõis
• Luulupe (Lulupae) rüütlimõis
• Metsküla (Metzküll) rüütlimõis
• Nurme (Nurms) eramõis
• Pamma (Herrenhof) rüütlimõis
• Parasmetsa (Parrasmetz) rüütlimõis
• Pärsama (Persama) riigimõis
• Roobaka (Ropaka) rüütlimõis
• Triigi (Feckerort) rüütlimõis

• Leisi vald(1866–)
• Pärsamaa vald (1866–)
• Aru vald (1866–1892)
• Karja vald (1866–1892)
• Koikla vald (1866–1892)
• Laugu-Nurme vald (1866–1892)
• Luulupe vald (1866–1892)
• Parasmetsa-Metsküla vald (1866–1892)
• Roobaka vald (1866–1892)
• Triigi vald (1866–1892)
• Karja kirikuvald (1874–1892).

Karja kihelkonna alad hõlmasid ligikaudu nüüdse Saare maakonna endise Leisi valla ala.

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 381–383.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 344–345.
• Kjellin, Helge; Hörschelmann, C. von. (1928). Die kirche zu Karris auf Oesel und ihre beziehungen zu Gotland. Lund, Lund: Berlingska Boktryckeriet, 1928.

• Karja kihelkond Kirchspiel Karris in Oesel, Eesti mõisaportaalis
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel