Kütus ehk kütteaine on aine , mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana , näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi , pruunsüsi , masuut , maagaas , põlevkivi , hakkpuit ). Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks (küttepuit , maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin , petrooleum , diislikütus ), tööstuses jne.
Kütuse täielikul põlemisel saadavat soojushulka (energiat ) iseloomustab kütteväärtus .
Metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütusedKüttepuit Vaik Tõrv Käbid Sae- , plaadi-, mööbli- ja tselluloositööstuse jäätmetest tahked kütusedPuukoor Saepuru Saetööstuse hakmed (kasutatakse peamiselt tselluloosi toormena, vähemal määral energeetikas) Küttepinnud (laudade servamisjäägid) Tükilised mõõtulõikamise jäägid (prussi-, laua-, lipi-, plaadi- ja liistujupid, klotsid, tükid) Praakmaterjal Höövlilaast Teiste sektorite puidujäätmed Puidujäätmetest väärindatud kütused Põllumajandusest saadavad tahked kütusedÕled ehk põhk Aganad Teravili Hein Silo Suhkruroog Köögiviljapealsed Kartulipealsed Biomassikultuurid Õlitaimede jäägidRapsipõhk Rapsi õlikook Rapsisrott Rapsipellet Rapsiseemnekestad Päevalillevarred Päevalille õlikook Päevalillesrott Päevalille seemnekestad Õlitudra kuivatatud pressimisjäätmed Valge sinepi kuivatatud pressimisjäätmedMusta sinepi kuivatatud pressimisjäätmed Lutserni kuivatatud pressimisjäätmedPallitud linakõrred Linaluud Linakook Puuvillakook Puuvillasrott Maapähklikoored Maapähklikook Maapähklisrott Safloorisrott Kookoskook ehk koprakook Kookossrott Palmikook Palmisrott Õliramtillakook Oliivisrott Sojaubade kestad Sojasrott Seesamisrott Kakaokestad Kakaosrott Guaarisrott Loomakasvatuse jäägidToiduainetööstuse jäägidLeivajäätmed Kliid Pähklikoored Kuivatatud õlleraba Piirituse tootmise kuivjäägidViinamarjaseemned Viinamarjasrott Viinamarjapulp Maisipulp ehk mitseena Kartulipulp Tsitruspulp Õunapulp Tomatipulp Suhkrupeedi difusioonilõigud Kartulikoored Köögiviljakoored Puuviljakoored Puuviljaseemned ja -varred Marjakestad ja -varred Tahked loomsed ja taimsed rasvad ning vahad (kütusena kasutatakse peamiselt riknenult, saastunult või madalama kvaliteediga toodangut)Steariin Loomarasv Kalarasv Või Sojavaha Pähklivaha Palmivaha Palmirasv Kakaovõi Kaneelivaha Looduslikest ja pool-looduslikest kooslustest saadavad tahked kütusedPilliroog Hundinui Vetikas Borneo rasv Hiina taimne küünlarasv Jaapani vahapuu vaha ehk vahamürgipuu vaha Lakipuu vaha Mürtelvaha ehk vahaporsa vaha Spermatseet ehk vaalavõidis Hall ambra Kalasteariin Kuivatatud küünalkala (Thaleichthys pacificus )[1] Kuivatatud tormipääsud (Hydrobatidae )[2] Hiina vaha ehk putukavaha ehk puuvaha (Ceroplastes ceriferus ja Ericerus pela putukatelt) Putukavaha (Coccus pela putukatelt) Jäätmekütus ehk põlevjäätmed ehk prügikütusTöötlemata jäätmekütus Purustatud jäätmekütus Jahvatatud jäätmekütus Granuleeritud jäätmekütus ehk jäätmegraanulid Briketeeritud jäätmekütus Reoveesetted ehk reoveemuda Kodused biojäätmedBioloogilised olmejäätmed Köögijäätmed Biodiislikütus Etanool Metanool ehk puupiiritus Alkoholisegud (erinevate alkoholide sisaldusega segud, koostises peamiselt etanool , propanool ja butanool , mingil määral ka pentanool , heksanool, heptanool ja oktanool) Biobutanool Biobensiin (vetikatest toodetud heksaani ja dodecaani segu) Biodimetüüleeter Bio-ETBE (etüül-tert-butüüleeter) Bio-MTBE (metüül-tert-butüüleeter) Taimsed õlid (kütusena kasutatakse peamiselt riknenud või kasutatud õlina või biokütuste toormena) Loomsed õlid Peedimelass Suhkruroomelass Õllepraak Piiritusepraak Must leelis (kasutatakse kütusena peamiselt tselluloositööstuse omatarbeks) Ligniin (kasutatakse kütusena peamiselt tselluloositööstuse omatarbeks)Tökat Tärpentin (on kasutatud ajalooliselt mootorikütusena sõjaaegse mootorikütuste defitsiidi korral)Ammoonium-perkloraat komposiitkütus, kus ammoonium-perkloraadist oksüdeerija ja metallioksiidist (nt diraudtrioksiidist) katalüsaator on polübutadieen-akrülonitriili või hüdroksüül-termineeritud polübutadieeni abil seotud pulbrilisest metallist kütusega: Nitrotselluloos Must püssirohi Tsingi ja väävli seguSuhkrul põhinevad raketikütused Ühekomponendilised vedelad raketikütused vabastavad oma keemilise energia katalüsaatoriga kokku puutudes Kahekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kütuse ja oksüdeerija segul Kolmekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kahe erineva kütuse ja ühe oksüdeerija segulVedelvesinik + vedelliitium + vedelfluor Petrooleum + vedelvesinik + vedelhapnik Geeliks muudetud vedelad raketikütused Uraandioksiidtuumkütus (UOX) Seguoksiidtuumkütus (MOX) Uraantsikooniumhüdriid Aktiniidtuumkütus Uraannitriidtuumkütus Uraankarbiidtuumkütus Sulasoolareaktorikütus (liitium-, berüllium-, toorium- ja uraanfluoriidi segu) Uranüülisoolade vesilahus (nt uranüülsulfaat) Kütteliik Rajamiskulu 100 m2 maja puhul kroonides Plussid Miinused Aastane küttekulu kroonides Õliküte (küttepetrool ) 95 000 Suhteliselt väike hooldusvajadus, täisautomaatne Kalleim kütteliik, suur rajamiskulu, kallis kütus Ligi 17 000 Puidugraanulküte 105 000 Peaaegu täisautomaatne, taastuvkütus Suur rajamiskulu, graanulite ladustamine, paar korda kuus katla puhastus 7500 Kivisöeküte 50 000 – 60 000 Odav ja kõrge energiatihedusega kütus Ebamugav, määriv, raskesti automatiseeritav 6000 Maagaasiküte 65 000 – 70 000 Täisautomaatne, minimaalne hooldus Halb kättesaadavus, sõltuvus Venemaast, plahvatusoht 6200 Elekter 20 000 Väikseim rajamiskulu, hooldusvaba, täisautomaatne, tuleohutus Väga kallis energia, mitteautonoomne 15 500 Nunnauuni (voolukiviahi ) ca 100 000 Hea soojusmahtuvus, talub kestvat suurt kuumust, taastuvkütus Suur rajamiskulu, ei ole automatiseeritav, ainus värv on sinakashall 6800 Õhksoojuspump Alates 22 000 Odav rajada, odav pidada, hea tuleohutus Ei soojenda tarbevett, pakasega kasutegur väike, müra, mitteautonoomne 4000 Maasoojuspump Alates 120 000 Täisautomaatne, tuleohutuim Suur rajamiskulu, võib tekitada igikeltsa, mitteautonoomne 6400 Küttekamin 25 000 – 50 000 Annab kiiresti sooja, taastuvkütus Puude ladustamine, tassimine, tuha väljavedu, ei ole automatiseeritav 5000–7500 Pottkivi ahi (kaks ahju )54 000 – 64 000 Ei kuivata õhku nagu keskküte, odav rajada, odav pidada, taastuvkütus Sama mis küttekamin 4000–6000 Tulikiviahi (voolukiviahi ) Alates 55 000 Tervislik kliima, odav pidada, taastuvkütus Sama mis küttekamin 4000–6000
Tabel näitab kütteliikide suhtelist võrdlust 2005 . aasta lõpu seisuga ja kroonides . Seadmete ja kütuste hinnad on pikas perspektiivis ühesuguste erinevustega, lühiajaliselt võib erinevusi esineda. Kui üks kütteliikidest liigub ära (valdavalt nafta), siis mingi aja jooksul loksuvad ka teised hinnad algsetesse proportsioonidesse tagasi.