Johann Jacob Pfeiff
Johann Jacob Pfeiff (ladina Johannes Jacobus Pfeiffius; 22. november 1613 Alt-Stettin – 27. märts 1676[1] Tallinn) oli Eestimaa piiskop.
Ta lõpetas 20. septembril 1638 Wittenbergi ülikooli ja oli 17. märtsist 1639 Stockholmi St. Gertrudi saksa koguduse (Deutsche St.-Gertruds-Gemeinde Stockholm) pastor.
6. veebruaril 1665 nimetati ta Eestimaa ja Tallinna piiskopiks ning ta oli 1666. aastast ka Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastor.[2] [3] ja Eestimaa konsistooriumi president[4]
Perekond
Tema vanemad olid Šotimaa aadlisuguvõsast pärit Pommeri õuenõunik, doktor ja advokaat Johann Pfeiffius ja Maria Faber, kes oli Stettini ülemsuperintendendi (1595–1613) dr. Jakob Faberi (1537–1613) tütar.[5]
Ta abiellus 21. juunil 1640 Anna Grundeliga (surnud 1704), kes oli Alby (Botkyrka) mõisniku ja Stockholmi bürgermeistri Jacob Petersson Grundeli (1590–1667) tütar ning Riia kuberneri ja Ingeri kindralkuberneri, feldmarssali ja vabahärra Simon Grundel-Helmfelti (1617–1677) õde.[6] Abielust sündisid:
- Friedrich Pfeiff (surnud 1710), Rootsi aadlik, major, oli lastetus abielus Margaretha Lidemaniga;
- Daniel Pfeiff (1653–1701), Rootsi aadlik, Turu õuekohtu sekretär (1685–1692) ja assessor (1692–1701), Karl XI ihuarsti dr. Peter Spechti (1623–1676)[7] tütre Gertrud Helena Spechti abikaasa.[8] Uusikaupunki rahuläbirääkimiste (1721) sekretäri Johan Jakob Pfeiffi (1686–1740) isa.[9]
Vaata ka
Viited
Välislingid
| Eelnev Andreas Virginius | Eestimaa ja Tallinna piiskop 1665–1676 | Järgnev Jakob Helwig |