Jevgeni Ossinovski
Jevgeni Ossinovski (sündinud 15. märtsil 1986 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik, aastast 2024 Tallinna linnapea.
| Jevgeni Ossinovski | |
|---|---|
 | |
| Tallinna linnapea | |
| Ametis | |
| Ametisse asumise aeg 14. aprill 2024 | |
| Eelnev | Mihhail Kõlvart |
| Eesti haridus- ja teadusminister | |
| Ametiaeg 26. märts 2014 – 8. aprill 2015 | |
| Eelnev | Jaak Aaviksoo |
| Järgnev | Jürgen Ligi |
| Eesti tervise- ja tööminister | |
| Ametiaeg 14. september 2015 – 2. mai 2018 | |
| Eelnev | Rannar Vassiljev |
| Järgnev | Riina Sikkut |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 15. märts 1986 Kohtla-Järve |
| Erakond | Sotsiaaldemokraatlik Erakond (2011–) |
| Vanemad | Oleg Ossinovski (isa) |
| Alma mater | Tartu Ülikool (filosoofia, 2007) Warwicki Ülikool (filosoofiamagister, 2009) Londoni Majandus- ja Poliitteaduste Kool (politoloogiamagister, 2010) |
Ta on 2011. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, aastatel 2015–2019 oli selle esimees. Alates 2011. aastast on ta olnud vaheaegadega Riigikogu XII, XIII, XIV ja XV koosseisu liige. Aastatel 2014–2015 haridus- ja teadusminister, 2015–2018 tervise- ja tööminister. 14. aprillil 2024 valiti ta Tallinna linnapeaks.[1]
Haridus
Jevgeni Ossinovski on õppinud Aseri Keskkoolis ja Tapa Gümnaasiumis, alates 7. klassist Tallinna Reaalkoolis, mille lõpetas 2004. aastal (hõbemedaliga). 2007. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis filosoofia eriala (bakalaureusetööga "teda enim mõjutanud filosoofist" Nietzschest, cum laude). Aastal 2009 kaitses ta Warwicki ülikoolis (väitekirjaga "Ühiskonna konstitueeriv roll: heideggerlik liberalismi kriitika") filosoofia erialal magistritöö ja 2010. aastal London School of Economics and Political Science'is politoloogia erialal (pealkirjaga "Poliitilise võimu legitiimsus Putini Venemaal"), mõlemad kiitusega.[2][3][4]
Poliitika
2010. aasta lõpul kaalus Jevgeni Ossinovski IRLi astumist, arutades seda ka erakonna tolleaegse peasekretäri Ken-Marti Vaheriga, kuid siiski loobus.[5] Äriregistri andmeil astus ta 20. jaanuaril 2011 Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.[6]
2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7 (Ida-Viru maakond). Ta kogus 1578 häält[viide?] ning temast sai Riigikogu XII koosseisu noorim liige.[4]
Ossinovski oli Riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. Ta oli ka vähemusrahvuste saadikute ühenduse, kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma, säästva energia toetusrühma ning Ida-Virumaa toetusrühma liige.[viide?]
2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisel kandideeris Ossinovski Narvas. Ta kogus 2404 häält, mis oli nendel valimistel linna suurim häälte arv ühele kandidaadile.[7]
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta 2909 häält, mis oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas Marju Lauristini ja Ivari Padari järel 3. tulemus.[8]
Haridusministrina sekkus Ossinovski rahandusministeeriumi kavva hakata autojuhtidelt nõudma eesti keele oskust kõrgeimal tasemel (C2), mistõttu keelenõudeid langetati. Sellega seoses tegi Ossinovski (olles sünnijärgne Eesti kodanik) ka ise eesti keeles eksami ning sai 99 punkti 100st.[5]
2014. aasta oktoobris puhkes poliitiline skandaal, mis ajakirjanduse hinnangul "viis Eesti valitsuskriisi äärele", kui Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi nimetas tollast haridus- ja teadusministrit Ossinovskit Facebookis avalikult "sisserändaja pojaks roosast erakonnast". Enne seda oli Ossinovski nimetanud Ligit ebaadekvaatseks Napoleoni kompleksiga teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister, kuid see skandaali ei tekitanud. Ligi väljaütlemise ajendiks sai tema ja Ossinovski varasem debatt Eesti Televisiooni saates "Foorum", kus Ossinovski lausus: "Ma ei ole ka sellega nõus, et me võime veel 23 aastat pärast taasiseseisvumist süüdistada Nõukogude võimu. Me peaks ise ka hakkama vastutama selle eest, mis seisus me täna oleme." Reaktsioonina nõudsid Keskerakond, IRL, SDE ja president Toomas Hendrik Ilves Ligi lahkumist ministriametist. Sama nädala lõpuks esitas Ligi lahkumisavalduse, uueks rahandusministriks sai novembri algul Maris Lauri.[5] Jevgeni Ossinovski tagasi ei astunud.
30. mail 2015 valiti ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks.
18. novembril 2021 valiti Ossinovski Tallinna linnavolikogu esimeheks. 30. märtsil 2022 lahkus ta Riigikogust.
Ossinovski poliitiliseks mentoriks on ajakirjanduses nimetatud Jaak Allikut. Teda on toetanud ka Sven Mikser, kes 2014. aastal ütles: "Oli ilmne, et Ossinovski peab olema valitsuses, sest ta on lihtsalt väga hea."[5]
Tervise- ja tööministrina on Ossinovski tuntust kogunud eelkõige alkoholipoliitika karmistamisega. On väidetud, et see on vähendanud alkoholikahjusid ühiskonnas,[9] kuid samas on see saanud ka palju kriitikat ning kasvatanud piirikaubandust.[10][11][12] Sellega seoses on välja antud ka viin Ossinovsky Vodka.[13]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 2436 häält ning osutus valituks.
Ta kandideeris 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kogus 990 häält ning ei osutunud valituks.[14]
Seisukohavõtte
Jevgeni Ossinovski on toetanud kodakondsuseta Eesti elanikele (nn halli passi omanikele) Eesti kodakondsuse andmist, samas rõhutades, et tema hinnangul oli 1991. aastal õige mitte anda kõigile Eesti kodakondsust.[4]
Tema hinnangul ei ole vene parteidel Eestis tulevikku, kuna vene erakondade poliitikuil "ei ole muud ideoloogiat kui vastandumine eesti rahvuslusele" ning muude vaadete erinevuse tõttu "on neil keeruline sisulise programmiga välja tulla", samas kui vene kogukond Eestis on eripalgeline ja eri huvidega. "Lisaks oleks rahvuspartei ülesehitamine minu arvates vale, sest see põlistaks rahvusrühmade erinevust."[4]
Kui pärast Ossinovski valimist SDE aseesimeheks kommenteeris erakonna tollane esimees Sven Mikser, et näeks Ossinovskit tulevikus ka peaministrina, siis kinnitas Ossinovski Postimehe intervjuus: "Mul ei ole peaministriks saamise ambitsiooni. Arvan, et peaministri amet on suhteliselt elupõletav, mitte väga meeldiv." Ühtlasi osutas ta venelaste alaesindatusele riigiameteis: "Eestis on jäänud tähelepanuta, et avaliku teenistuse kõrgetel positsioonidel vene päritolu inimesi peaaegu pole: ministeeriumide töötajatest alla viie protsendi, riigikantseleis 107st mitte ühtegi."[2]
Ossinovski on kinnitanud, et peab eesti keele ja kultuuri ülimuslikkuse säilimist Eestis poliitilise eesmärgina loomulikuks. "See, et Eesti riik on eesti keele ja kultuuri keskne, on arusaadav fakt."[2]
Isiklikku
Jevgeni Ossinovski räägib eesti, vene ja inglise keelt.[2] Priit Pulleritsu küsimusele enesemääratluse kohta vastas ta: "Kui lähen välismaale, olen eestlane. Kui olen Eestis, siis see nii lihtne ei ole. Põhimõtteliselt olen vene päritolu eestlane. Mu hea tuttav kasutab sellist ilusat väljendit, et meil on eesti keelt kõnelevad eestlased ja vene keelt kõnelevad eestlased. Mina olen mõlemat keelt kõnelev eestlane."[4]
Tema isa on transiidiärimees Oleg Ossinovski (Jevgeni on end isa äridest avalikult distantseerinud, kuid möönnud isa rahalist toetust). Jevgenil on 17 aastat noorem vend Mark. Jevgeni Ossinovski emapoolne vanaema on eestlane.[4][2]
Jevgeni Ossinovski abiellus 2014. aasta suvel. Tema abikaasa on Triinu Ossinovski. Neil on ühine poeg ja tütar.[15] Peres on Eesti tõugu hagijas Pluto.[5]
Noorena tuli Ossinovski males Lääne-Viru maakonna meistriks, hobina on ta tegelenud mäesuusatamise[4] ja ujumisega.[2]
Viited
Kirjandus
- Toivo Tänavsuu "Jevgeni Ossinovski: "Unistan Eestist, kus etnilised kleepekad ei mängi mingit rolli"" Eesti Päevaleht, 13. jaanuar 2011
- Marilin Vikat Jevgeni Ossinovski - tagasihoidlik miljonäripoeg Kroonika, 15. veebruar 2011
- Priit Pullerits "Mees, kes teab viha ravi retsepti" Postimees, 27. märts 2011
- Urmo Soonvald "Ossinovski: mõistmatuid Keskerakonna valijaid me endale ei ihka" Delfi, 11. detsember 2011
- Ivo Laev "Ossinovski nimetab poliitikasse tulemise ajendiks lõimumisprobleemi" ERR, 27. oktoober 2013
- Priit Pullerits "Jevgeni Ossinovski, Ansipi mantlipärija?" Postimees, 10. november 2013
- "Ossinovski: saan sõimata nii venelastelt kui ka eestlastelt" ERR, 25. märts 2014
- Olev Remsu "Bütsants ja Eesti. Ligi ja Ossinovski." Kogumik Aja Kirju, Petrone Print, 2016