Jalgpalli maailmameistrivõistlused
Jalgpalli maailmameistrivõistlused (ametlik ingliskeelne nimetus FIFA World Cup – FIFA maailmakarikavõistlused) on maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimuvad alates aastast 1930 iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. Aastatel 1942 ja 1946 Teise maailmasõja tõttu turniiri ei toimunud.
 Prantsusmaa meeskond meistrikarikaga (2018) | |
| Asutatud | 1930 |
|---|---|
| Regioon | Rahvusvaheline (FIFA) |
| Meeskondade arv | 32 (finaalturniir) |
| Praegune meister | Argentina |
| Kõige edukam meeskond | Brasiilia (5 tiitlit) |
| Koduleht | fifa.com/worldcup |
Praegune maailmameister on Argentina jalgpallikoondis, kes võitis FIFA 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. See oli argentiinlaste kolmas meistritiitel.
Kirjeldus
Maailmameistrivõistlused algavad kvalifikatsioonivõistlustega, mis toimuvad eelneva kolme aasta jooksul. Nende käigus selgitatakse, millised 32 meeskonda kvalifitseeruvad finaalturniirile, kus võisteldakse maailmameistri tiitlile. Finaalturniiri korraldajariik või -riigid saavad automaatselt õiguse turniiril osaleda. 2026. aastast alates suurendatakse finaalturniiril osalejate arvu 48 meeskonnani.
2022. aasta seisuga on alates esimesest MM-st 1930. aastal peetud 22 finaalturniiri, millel kokku on võistelnud 80 rahvusmeeskonda. Seni on turniiri võitnud ainult 8 riigi võistkonnad: Brasiilia (5), Itaalia (4), Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga (4), Argentina (3), Uruguay (2), Prantsusmaa (2), Inglismaa (1) ja Hispaania (1). Brasiilia koondis on ainus, mis on osalenud iga võistluse finaalturniiril.
Maailmameistrivõistlused on maailma mainekaim jalgpalliturniir, ühtlasi enim vaadatud spordisündmus maailmas. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatajaskond oli hinnanguliselt kokku 3,57 miljardit inimest, kusjuures finaalmängu jälgis otse 1,11 miljardit inimest.[1] 2022. aasta MM-i vaatajate arv oli hinnanguliselt kokku juba 5 miljardit inimest ning finaalmatši vaatas umbes 1,5 miljardit.[2]
Maailmameistrivõistlusi on võõrustanud seitseteist riiki, viimati Katar, kes võõrustas 2022. aasta turniiri. 2026. aasta turniiri korraldavad ühiselt Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko, kusjuures Mehhiko oleks esimeseks riigiks, kes korraldab finaalturniiri kolmandat korda.
Ajalugu
Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Šveitsis. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust.
1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis sai jalgpallist ametlik olümpiaala. Inglismaa Jalgpalliliidu korraldatud turniir oli mõeldud ainult amatöörmängijatele. Suurbritannia (keda esindas Inglismaa amatöörjalgpallikoondis ) võitis kuldmedalid, korrates seda saavutust 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis.[3]
1914. aastal nõustus FIFA tunnistama olümpiaturniiri "amatööride jalgpalli maailmameistrivõistlusteks" ja võttis ürituse juhtimise enda korraldada.[4] Maailma esimene kontinentide vaheline jalgpallivõistlus riikidele toimus 1920. aasta suveolümpiamängudel , kus võistlesid Egiptus ja 13 Euroopa meeskonda ning mille võitis Belgia. Uruguay võitis kaks järgmist jalgpalli olümpiaturniiri aastatel 1924 ja 1928. Neid turniire on nimetatud ka kaheks esimeseks nn "avatud" maailmameistrivõistluseks, sest 1924. aastal algas FIFA egiidi all profijalgpalli ajastu.[5]
1924. aasta suveolümpiamängude jalgpallturniiri võitja Uruguay tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seonduvaid probleeme lahendama.
15.–26. mail 1928. aastal Amsterdamis toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda 1930. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid 17.– 18. mail 1929. aastal Barcelonas toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.[6]
Tulemused
- pen.: penaltiseeria tulemus
Medaliriigid
| Jrk nr. | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks |
|---|---|---|---|---|
| 1. |  Brasiilia | 5 | 2 | 2 |
| 2. |  Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga) | 4 | 4 | 4 |
| 3. |  Itaalia | 4 | 2 | 1 |
| 4. |  Argentina | 3 | 3 | 0 |
| 5. |  Prantsusmaa | 2 | 2 | 2 |
| 6. |  Uruguay | 2 | 0 | 0 |
| 7. |  Inglismaa | 1 | 0 | 0 |
| 7. |  Hispaania | 1 | 0 | 0 |
| 9. |  Holland | 0 | 3 | 1 |
| 10. |  Tšehhoslovakkia | 0 | 2 | 0 |
| 10. |  Ungari | 0 | 2 | 0 |
| 12. |  Rootsi | 0 | 1 | 2 |
| 13. |  Horvaatia | 0 | 1 | 2 |
| 14. |  Poola | 0 | 0 | 2 |
| 15. |  Tšiili | 0 | 0 | 1 |
| 15. |  Austria | 0 | 0 | 1 |
| 15. |  Portugal | 0 | 0 | 1 |
| 15. |  Türgi | 0 | 0 | 1 |
| 15. |  USA | 0 | 0 | 1 |
| 15. |  Belgia | 0 | 0 | 1 |
Auhinnad
- Golden Ball – turniiri parim jalgpallur meedia hääletuse põhjal
- Golden Boot – turniiri resultatiivsem jalgpallur
- Golden Glove Award – turniiri parim väravavaht
- Parim noormängija
- FIFA Fair Play Trophy