Jaanilinn
 | See artikkel räägib linnast Venemaa territooriumil; Lohul asuva linnamäe kohta vaata artiklit Lohu Jaanilinn. Ivangorod suunab siia teiste samanimeliste kohta vaata lehelt Ivangorod (täpsustus). |
Jaanilinn, ka Ivangorod (vene keeles Ивангород; soome keeles Iivananlinna[2]) on linn, mis asub Venemaal, vahetult Eesti riigipiiril voolava Narva jõe Venemaa-poolsel kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.
| Jaanilinn | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
 | |||||
 .png) Jaanilinna lipp Jaanilinna vapp | |||||
Pindala: 7,7 km²  | |||||
| Elanikke: 14 400 (1959)[1] | |||||
| Koordinaadid: , 28° 13′ E | |||||
  | |||||
Jaanilinn kuulub alates 1991. aastast Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu. Ajaloolisel Ingerimaal asuv Jaanilinn oli aastatel 1649-1945 Narva linna osa, Jaani eeslinn. Alles 1954. aastal sai Nõukogude Vene võimude otsusega Ivangorodist ametlikult omaette linn.
Linna pindala on 7,7 km², elanike arv 10 502 (1. jaanuar 2016).[3]
Linn on saanud nime Moskva suurvürsti Ivan III (1440-1505) järgi.
Kesklinn on 32 m kõrgusel merepinnast.
Jaanilinn kuulub Venemaa piiritsooni ja pääs linna on piiratud, sealhulgas ka Venemaa kodanikele. Jaanilinnas on mitu piiripunkti: eraldi kaubaveokitele, muudele sõidukitele ning jalgratturitele ja jalakäijatele, samuti rongide piiriületuspunkt, peale selle lihtsustatud piiriületuspunkt jalakäijatele (kuid mitte jalgratturitele). Lihtsustatud piiriületuspunkt on avatud kella 8–17, teised piiriületuspunktid ööpäev läbi. Teiste piiripunktide läbijatel on võimalik külastada ka tax-free-kauplust, piiri lihtsustatud korras ületajatel see võimalik ei ole. Autojuhtidele on oma, jalakäijatele ja jalgratturitele oma tax-free-kauplus.
Alates 14. märtsist 2004 oli Jaanilinna linnapea Nikolai Kolomeitsev. 22. oktoobrist 2009 on linnapea Vassili Kaprijantšuk.
Jaanilinnal on kaks aukodanikku: kirjanik Pavel Tsubko (1922–2003) ja KGB töötaja Aleksei Bõstrov (1921–2002).
Linnas paikneb Venemaa relvajõudude väeosa nr 32229, mis on Venemaa sõjaväeluure keskasutuse GRU eriteenistuse OSNAZ-i üksus. Selle ülesanne on raadio- ning raadiotehniline luure.[4]
Rahvastik
Elanike arv on olnud:
- 1947: 1800
- 1959: 14 400 (rahvaloendus)
- 1970: 11 620 (rahvaloendus)
- 1979: 10 706 (rahvaloendus)
- 1989: 11 833 (rahvaloendus)
- 2002: 11 206 (rahvaloendus)
- 2010: 9854 (rahvaloendus)
- 2016: 10 502
- 2022: 9112
Ajalugu
Jaanilinn on saanud nime Moskva suurvürsti Ivan III järgi. Tema valitsemisajal Moskva-Leedu sõja ajal alustati kevadel 1492 Jaanilinna linnuse rajamist. Leetopiss ütleb: "suurvürst Ivan Vassiljevitši käsul rajati linnus Saksa piirile, Saksa linna Rugodivi vastu. Narva jõele Neitsimäele Sludale, nelinurkse ja pani sellele nimeks Ivangrad."[5]. See oli esimene korrapärase nelinurkse põhiplaaniga linnus, mis rajati tänapäeva Venemaa territooriumile. See oli juba kohandatud tulirelvadele ning selle ehitamist juhtisid Itaalia meistrid, kes tõenäoliselt olid ka uut tüüpi linnuse projekti autorid.
Linna asukohta hakati varakult valima: juba 1480ndatel oli suurvürst andnud oma Leedusse lähetatud saadikutele käsu hankida üksikasjalisi andmeid Läänemere sadamate kohta. Läänemere kaubatee muutus sel ajal Moskva suurvürstile majanduslikuks arenguks ning Euroopa maadega läbikäimiseks oluliselt tähtsaks. Ivangorodist pidi saama Moskva valitsejate esimene meresadam ning ühtlasi Läänemere-äärne kindlus.[6]
Rootsi vallutas 1492 rajatud Ivangorodi linnuse 1495–1497 peetud Rootsi-Vene sõja käigus 1496. aastal ja põletas selle maha. Linnust üritati müüa Liivi Ordule, kuid tehing ebaõnnestus. Rootslased tõmbusid Soome lahe põhjakaldale tagasi. Linnus ehitati uuesti üles. Paari aastakümnega kujunes selle kõrvale ka asula. 1509. aastaks oli linnus praeguses mahus valmis.
Rootsi vallutas Jaanilinna uuesti 1581. aastal, kuid 1590. aastal võitis Moskva selle tagasi ja Täyssinä rahuga aastal 1595 jäi Jaanilinn Vene (Moskva) tsaaririigile.
Jaanilinn Rootsi ja Venemaa Keisririigi osana
Uuesti vallutasid rootslased Jaanilinna 1612. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Jaanilinnale 1617. aastal linnaõigused ja kuni 1649. aastani oli Jaanilinn iseseisev linn. Siis liideti Jaanilinn Narvaga (kuni jaanuarini 1945 oli Jaanilinn Narva linna osa).
Pärast vasakkalda-Narva langemist 1704. aastal vallutasid venelased ka Jaanilinna ning ametlikult jäi see Venemaale Uusikaupunki rahuga 1721. Seejärel kuulus Jaanilinn Narva linna osana Ingeri ehk Peterburi kubermangu koosseisu.
Jaanilinn Eesti Narva linnaosana
1917. aastal ühendati Jaanilinna linnaosa koos Narvaga Autonoomse Eestimaa kubermanguga. Sakslased vallutasid Jaani eeslinna 1918. aasta veebruaris, kuid sama aasta novembris langes linnaosa Nõukogude punavägede kätte. Sealt valmistati ette nii ülejäänud Narva kui ka kogu Eesti vallutamist, seal alustas oma tegevust Eesti Töörahva Kommuun.
Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja Narva-taguse alaga Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimetus Jaani eeslinn.
Eesti 5-kroonise rahatähe tagaküljel on kujutatud vaadet 1930. aastate Jaanilinna linnusele koos Narva jõe ja Narva Hermanni ordulinnusega.
Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal kohalike haldusüksuste koosseisu esialgu ei muudetud ning Jaani eeslinn jäi koos Narva linnaga edasi Eesti piiridesse.
1944. aasta Narva lahingu ajal moodustasid Saksa väed Jaanilinna idaküljel Jaanilinna sillapea ja õhkisid osaliselt Jaanilinna kindluse läänemüüri.
Jaanilinn Nõukogude Liidu ja Venemaa koosseisus
Pärast järjekordset Eesti okupeerimist 1944. aastal eraldasid Nõukogude Liidu võimud jaanuaris 1945 Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast, viisid selle üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu ning andsid Jaanilinnale 1954. aastal eraldi linnaõigused.
Pärast Eesti Vabariigi taastamist 1991. aastal ei ole Venemaa pidanud Tartu rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Jaanilinn kuulub praegu de facto Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu.
Jaani eeslinna tänavad (aastani 1941)
| 1929. aasta linnaplaan | 1912. aasta linnaplaan | 1905. aasta linnaplaan |
|---|---|---|
| Ingeri tänav | Peeterburi maantee | Дорога на С.-Петербург С.Петербургское шоссе |
| Saeveski tänav | Sawodi uulits | Заводская улица |
| Peterburi tänav | Peterburi uulits | Петербургская улица |
| Elisabeti tänav | Iwani Linna uulits | Ивангородская улица |
| Torni plats | Церковная | |
| Haigemaja tänav | Hospidali uulits | Госпитальная улица |
| Kadri tänav | Katarina uulits | Екатерининская улица |
| Pähklisaare tänav | Wassili uulits | Васильевская улица |
| Lillenbahi tänav | ||
| Lootuse tänav | Новая улица (1900) | |
| Aasa tänav | ||
| Kana tänav | Nikolai uulits | Никольская улица |
| Eliase tänav | Elia uulits | Ильинская улица |
| Johannese tänav | Iwani uulits | Ивановская улица |
| Popovka tee | ||
| Kauni? tänav | ||
| Savi tänav | ||
| Kivitööde? tänav | ||
| Neitsimäe tänav | Kindluse uulits | Крепостная улица |
| Pihkva tänav | Pihkwa uulits | Псковская улица |
| Raua tänav | Raua uulits | Железная улица |
| Varjupaiga tänav | Waese... uulits | Приютная улица |
| Kapsaaia tänav | Огородная улица (1900) | |
| Sõiduri tänav | Soldati uulits | Солдатская улица |
| Kõrge tänav | ||
| Aia tänav | ||
| Uus liin | Uus liin | Новая линия |
| Maa tänav | Tagumine uulits | Задняя улица |
| 1. Jaani tänav | Esimene uulits | Первая улица |
| 2. Jaani tänav | Teine uulits | Вторая улица |
| 3. Jaani tänav | Kolmas uulits | Третья улица |
| 4. Jaani tänav | Neljas uulits | Четвёртая улица |
| 5. Jaani tänav | Wiies uulits | Пятая улица |
| 6. Jaani tänav | Kuues uulits | Шестая улица |
| Silla tänav | ||
| Põllu tänav | ||
| Tartu? tänav | ||
| Märgutule tänav | ||
| Talve tänav | ||
| Sügise? tänav | ||
| Suve tänav | ||
| Kevade tänav | ||
| Seene tänav | ||
| ...ne tänav | ||
| Söe tänav | ||
| Oudova maantee |
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Arnold Soom. Ivangorod als selbständige Stadt. 1617–1649. Tartu 1937
Välislingid
- Jaanilinna koduleht (vene keeles)