Jüri Allik
Jüri Allik (sündinud 3. märtsil 1949 Tallinnas) on eesti psühholoog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010), Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor. [1]
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c3/J%C3%BCri_Allik_2008.jpg/220px-J%C3%BCri_Allik_2008.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/43/J%C3%BCri_Allik_2018._aastal_Tartu_%C3%9Clikooli_ps%C3%BChholoogia_instituudis..jpg/220px-J%C3%BCri_Allik_2018._aastal_Tartu_%C3%9Clikooli_ps%C3%BChholoogia_instituudis..jpg)
Allik on uurinud mitmeid psühholoogia valdkondi: nägemistaju, isiksuse psühholoogia ja geneetika, emotsioonid, kultuuride vaheline psühholoogia, neuroteadused ning bibliomeetria. Ta on avaldanud käsitluse Sigmund Freudi loomingu kohta. [2] Eesti keeles on temalt ilmunud raamatud "Psühholoogia lihtsusest" [3], "Psühholoogia keerukusest" [4] ja „Väldi igavaid inimesi ja olukordi“ [5].
Haridus
Allik lõpetas 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia eriala ja 1976. aastal sai Moskva Riiklikust Ülikoolist psühholoogiakandidaadi kraadi. 1991. aastal kaitses ta Tampere Ülikoolis psühholoogia doktorikraadi teemal "Perception of visual kinematics" ("Visuaalse kinemaatika tajumine"). [1]
Töökäik
Jüri Allik oli aastatel 1975–1978 Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia osakonna vanemteadur, 1985–1989 biofüüsika laboratooriumi vanemteadur ning 1989–1992 psühhomeetria ja psühhofüüsika laboratooriumi juhtivteadur.
1992–2002 töötas ta Tartu Ülikoolis psühhofüüsika professorina ja alates 2002. aastast eksperimentaalpsühholoogia professorina. Ta on psühholoogia instituudi osakonna juhatajana töötanud vaheaegadega aastatel 1993–2018. Aastatel 1996–2001 oli ta sotsiaalteaduskonna dekaan.
Jüri Allik on olnud külalisprofessor või -teadur Tampere Ülikoolis (Soome, 1990), Nijmegeni Ülikoolis (Holland, 1991), Brandeis Ülikoolis (USA, 1995), Purdue Ülikoolis (USA, 1999, 2003), Hanse-Wissenschaftskollegis (Saksamaa, 2001), The Swedish Collegium for Advanced Studieses (Rootsi, 2001–2002), Leuveni Ülikoolis (Belgia, 2005–2006), Leideni Ülikoolis (Holland, 2014–2015). [1]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti J. Allik 2010 aastal. Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.
Teadustöö
Google Scholari andmetel oli Jüri Alliku töödele viidatud üle 24 tuhande korra (3.10.2020). [6] Viimase kümmekonna aasta jooksul on Jüri Allik kuulunud andmebaasi Essential Science Indicators’i andmetel maailma 1% enim viidatud psühhiaatrite ja psühholoogide hulka. [7] Kõige enam on viidatud tema tööd, mis analüüsib Rosenbergi enesehinnangu skaala andmeid, mis on kogutud 53 riigis. [8] Suurt tähelepanu pälvis artikkel [9], mis tegi kindlaks, millises aju kohas toimub eesti keele õ-hääliku analüüs. [10]
Jüri Allik ja Robert McCrae märkasid esimestena isiksuse omaduste geograafilise jaotuse mustrit. [11] Selle valdkonna oluliseks avastuseks oli see, et kultuuride vahelised isiksuse erinevused on ligikaudu 8 korda väiksemad ühe kultuuri sees olevatest erinevustest. [12] Üheks kõige üllatavamaks avatuseks oli see, et ühiskonna arenguga naiste ja meeste erinevused isiksuse omaduses suurenevad. [13] Vastupidi laialt levinud arvamusele, et individualism hävitab sotsiaalset kapitali, oli võimalik tõestada, et usaldus on individualismi arengu vajalik tingimus. [14] Emotsioonide uurimises oli oluline leid, et vanusega kaasneb negatiivsete emotsioonide äratundmine [15] ja kliima ei mõjuta meie tundeid. [16] Kuna selgus, et rahvusliku iseloomu stereotüübid ei vasta tegelikele keskmistele isiksuse omadustele [17], siis on püütud välja selgitada, kuidas tekivad kujutused rahvuslikust iseloomust. [18]
Jüri Alliku nägemistaju uuringutest pakub enim huvi mudel, mis seletab seda, kuidas elementide ruumiline jaotus mõjutab näivat arvukust [19] ja kuidas tajutakse statistilisi omadusi, nagu objektide keskmine suurus. [20] Koos kolleegidega on uuritud seda, millised tegurid mõjutavad teaduse edukust ja kuidas Eesti teadus on tõusnud maailma tippu. [21] Koos Anu Realoga andnud oma panuse mitmesse käsiraamatusse. [22] Kokkuvõtte Jüri Alliku senistest olulisematest töödest leiab selles ülevaates. [23]
Tunnustus
- 1992 Tampere Ülikooli Sihtasutuse autasu
- 1997 Soome Teaduste Akadeemia välisliige
- 1998 riiklik teaduse aastapreemia sotsiaalteaduste alal
- 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2005 Eesti Vabariigi teaduspreemia sotsiaalteaduste alal eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest [24]
- 2009 Tartu Ülikooli suur medal[25]
- 2010 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik
- 2014 Academia Europeae liige
- 2018 Euroopa Isiksusepsühholoogia Assotsiatsiooni elutööpreemia [1]
- 2020 Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia) [26]
- 2020 teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"[27]
Teaduskorralduslik tegevus
Jüri Allik oli 1988–1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994–2001 asepresident. Eesti Teadusfondi nõukogu esimees (2003–2009). Ta on toimetanud selliseid ajakirju nagu Trames, Journal of Cross-Cultural Psychology ja European Journal of Personality.
Tsitaate Jüri Alliku kohta
„ | Allik ongi vahva, kuna ta ei arva, vaid teab, tuginedes hiiglaslikest küsitlusandmebaasidest kaevandatud andmetele. Selles mõttes on ta nagu Tulvingu koer, kes ka ei arva, kuhu kont on maetud, vaid teab seda.[28] | “ |
„ | Jüri Allik on paljudele teadmiste poole pürgijatele inspiratsiooniallikaks olnud ja provotseerinud mõtlema, ja see on ju peamine, milleks ülikooliprofessoreid vaja.[29] | “ |
Raamatud
- Nägemispsühholoogia / Jüri Allik, Aavo Luuk. Valgus, 1980, 135 lk.
- Ülevaade psühholoogiast /koostanud Jüri Allik. Tartu Ülikool, 1996, 74 lk. ISBN 9789949657292
- Psühholoogia lihtsusest. Tartu Ülikooli kirjastus, 2997, 248 lk. ISBN 9985562941
- Psühholoogia keerukusest. Tartu Ülikooli kirjastus, 2009, 271 lk. ISBN 9789949190621
- Väldi igavaid inimesi ja olukordi. Tartu Ülikooli kirjastus, 2017, 547 lk.ISBN 9789949776436
- Eesti psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2022, 302 lk. ISBN 9789949037865
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3a/J%C3%BCri_Allik.jpg/220px-J%C3%BCri_Allik.jpg)
Viited
Välislingid
- Jüri Allik Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- Jüri Allik Eesti Teadusinfosüsteemis
- Jüri Allik Google Scholari veebilehel
- Jüri Allik ResearchGate' portaalis
- Jüri Allik Academia.edu portaalis
- Riho Laurisaar "Jüri Allik: neurootilisus on vähemalt sama ohtlik kui kõrge kolesteroolitase" Eesti Päevaleht, 26. juuli 2008
- Jüri Allik "Kas rahvusel on iseloom" Eesti Päevaleht, 13. detsember 2008
- Jüri Allik "Miks ei võiks naine olla nagu mees?" Postimees, 20. oktoober 2007
- Toomas Kukk "Loomad ja imikud on targemad, kui seni arvatud" Eesti Loodus, nr 7, 2007 [intervjuu Jüri Allikuga]
- Jüri Allik "Mis määrab lapse iseloomu?" Eesti Päevaleht, 30. juuli 2005
- Sirje Pärismaa "Jüri Allik provotseerib mõtlema" Maaleht, 23. veebruar 2005