Jõgi-ritsiklind
Jõgi-ritsikind (Locustella fluviatilis) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.
| Jõgi-ritsiklind | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Linnud Aves |
| Selts | Värvulised Passeriformes |
| Sugukond | Põõsalindlased Sylviidae või Acrocephalidae |
| Perekond | Ritsiklind Locustella |
| Liik | Jõgi-ritsiklind |
| Binaarne nimetus | |
| Locustella fluviatilis (Wolf, 1810) | |
Levila
Jõgi-ritsiklind pesitseb Ida- ja Kesk-Euroopas ning talvitub Ida-Aafrikas.
Eestis on ta üldlevinud tavaline haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000–80 000 paarile[1]. Kuni 1950. aastateni oli jõgi-ritsiklind Eestis hõredalt levinud[2] ning veel tänapäeval on ta Ida-Eestis sagedasem kui Lääne-Eestis.
Välimus
Ta on 13,5 cm pikkune. Ülapool jõgi-ritsiklinnu sulestik on oliivja varjundiga mustrita hallikaspruun, alapool hallikasvalge. Puguala on ebaselgelt triibuline või täpiline.
Kutsehüüd on tasane prk või trk. Laul on ühetugevune pikk sirin dzidzidzidzidzi.... Jõgi-ritsiklind laulab sageli hämaras ja enamasti 2–5 meetri kõrgusel põõsas või puuvõras.
Elupaik
Ta asustab põõsasniite, pajustikke ja teisi lehtvõsastikke sageli jõe, oja või sooserva lähedal.
Pesitsemine
Pesa paikneb maapinnal tiheda rohu varjus või põõsa all, see koosneb kuivadest kõrtest ja lehetükkidest ning on vooderdatud peenemate taimekiudude või jõhvidega. Kurnas on 4–6 muna.
Toitumine
Viited
Välislingid
- Jõgi-ritsiklind andmebaasis eElurikkus
