Narva linavabrik
Narva linavabrik (Нарвская суконная фабрика) ehk OÜ Narva Linaketramise Manufaktuur (vene keeles Товарищество на паях "Нарвская льнопрядильная мануфактура"[1]) oli aastatel 1851–1944 Narvas Jaani linnaosas (praegu Jaanilinn Venemaal) töötanud tekstiilivabrik[2].
| Narva linavabrik | |
|---|---|
| Asutatud | 1851 |
| Asutajad | Alexander von Stieglitz |
| Tegevus lõpetatud | 1944 |
Ajalugu
Vabriku asutas Alexander von Stieglitz[2] 15. aprillil 1851 Narva jõe idakaldale kalevivabriku kõrvale Narva linaketramis- ja kudumisvabriku nime all. Vabriku hooned valmisid 1855. aastal[1], ehitamist juhendas inglane F. Kinnel.[3]
Aastast 1880 tegutses vabrik osaühisusena OÜ Narva Linaketramise Manufaktuuri nime all.[1]
Narva linaketrusvabriku filiaaliks sai 1891. aastal ostetud Milleri presendivabrik Peterburis.[1]
Vabrik natsionaliseeriti Riigivolikogus 23. juulil 1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 06.03.1941 määrusega nimetati Narva Linaketramise Manufaktuur ümber Narva Lina-Manufaktuuriks.[1]
Teises maailmasõja ajal oli vabriku hoonetes juutide vangilaager.[4] Sõja lõpus vabrik hävis, ent hiljem vabrik taastati ja see töötas nime all Ivangorodi lina- ja džuudivabrik (vene keeles Ивангородская льноджутовая фабрика)[2].
Vabriku hooneid on ümber ehitatud ja need on säilinud siiani. Nõukogude ajal oli peamine toodang toiduainete pakkimiseks ette nähtud džuudikotid. Ettevõte tegutseb ka praegu. Kui sünteetiline pakend vahetas naturaalse pakendi välja, siis toodangu maht vähenes tunduvalt. Nüüd toodetakse seal enamasti köisi ja vapialuseid.[3]
Toodang
Vabrikus toodeti näiteks purjeriiet ja alates 1882. aastast džuutriiet.[1] Oletatavasti oli Narva linavabrikus valmistatud riide kvaliteet hea, sest toodangu eest 1862. aastal anti parun Stieglitzile Peterburis tööstustoodete näitusel suurhõbemedal. 1905. aastal tootmismahu järgi oli vabrik Venemaa linatööstus-ettevõteteseas kolmandal kohal.[5] 1930. aastate keskel läks 70% toodangust välismaale.[1].
| Aasta | Lõng ja niidid | Linast riie | Džuutriie | Džuudist kaubakottid | Koguväärtus |
|---|---|---|---|---|---|
| 1913 | 368 tonni | 1035 tonni | 466 tonni | 7 900 000 | 3 285 000 rubla |
| 1933 | 147 tonni | 339 tonni | 1664 tonni | 304 000 | 2 292 000 krooni |
Põhikapitaal
- 1913 – 2 700 000 rubla
- 1935 – 2 160 000 krooni[1]
Töötajate arv
Sisseseade
- 4 vesiturbiini (võimsus 2150 hJ)
- 132 ketrusmasinat 10 447 värtnaga
- 567 kudumistelge[1]