Islandi jõuludel külastavad asulaid jõulumehed (jólasveinar), kes ei sarnane eriti tänapäeval levinud jõuluvana tegelaskujuga. Islandi jõulumehed pärinesid trollidest – nad olid algselt kollid, kellega hirmutati lapsi. Jõulumeeste vanemad olid kaks IslandI kõige hirmsamat mäekolli Grýla ja Leppalúði.[1][2]
Jõulumeeste arv varieerub sõltuvalt piirkonnast, tänapäeval on üldlevinud arvuks 13, sama arv oli esimest korda kirjalikult märgitud 18. sajandi jõulumeeste ema Grýlat kirjeldavas luuletuses ning nende nimed avaldas 1862. aastal Jón Árnason oma folkloorikogumikus. Teada on ligi 60 jõulumehe nime.[1]
Jõulumehed tegid üsna koledaid tegusid, kuid viimase sajandi jooksul on nad leebunud ja hakanud kandma ka jõuluvana klassikalise riietusega sarnaseid punaseid kuubesid, kuid nad kipuvad endiselt asju varastama ja tempe tegema. Lisaks kolmeteistkümnele jõulumehele hiilivad ringi ka Grýla ise ja hiiglaslik jõulukass (jólakötturinn). Grýla püüab pahasid lapsi ning keedab neid elusalt, verejanuline jõulukass ründab neid, kes ei kanna jõululaupäeval mõnd uut riidetükki. Vanasti olid jõulumehed märksa julmemad ning neist räägiti nii hirmsaid lugusid, et näiteks 1746. aastal keelati vanematel lapsi nende tondijuttudega hirmutada.[3]
Tänapäeval on kombeks enne 12. detsembrit panna aknalauale suss ja hoida seda seal 13 päeva, kuna kuni jõuludeni käib igal õhtul akna taga üks jõulumeestest ning paneb heale lapsele sussi kingituse. Halvale lapsele paneb aga näiteks mädanenud kartuli.[1][3]