Irpini pagulaskolonni pommitamine
| Irpini pagulaskolonni pommitamine | |
 | |
| Venemaa pommirünnakute eest Irpinis üle silla põgenevad pagulased | |
| Riik | Ukraina |
|---|---|
| Koht | Irpin |
| Kuupäev | 6. märts 2022 |
| Sihtmärk | ukrainlased |
| Liik | miinipildujarünnakud, mürsud |
| Osa | Irpini lahingust |
| Hukkunuid | 8[1] |
| Korraldaja(d) |  Venemaa relvajõud[2] |
6. märtsil 2022 kell 9.30–14.00 kohaliku aja järgi tulistasid Venemaa relvajõud korduvalt Irpini ristmikku, mida sajad tsiviilisikud kasutasid Kiievisse põgenemiseks. Venemaa relvajõud tapsid rünnakutes kokku kaheksa Ukraina tsiviilisikut. Human Rights Watch väitis, et Vene armee sooritas ebaseadusliku, valimatu ja ebaproportsionaalse rünnaku. Intsident oli osa Irpini ründamisest 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse.
Sündmused
6. märtsil 2022 oli sajad tsiviilisikud maantee P30 ristmikul, Ukraina Püha Jüri õigeusu kiriku lähedal, natuke lõuna pool sillast, mille Ukraina armee oli Venemaa sissetungi takistamiseks hävitanud. Tsiviilisikud põgenesid Vene armee pealetungi eest Irpinist Kiievi poole. Silla lähedal ristmikul oli kümmekond Ukraina sõdurit, kellest mõned aitasid tsiviilisikutel pagasit ja lapsi kanda.[1][3] Ukraina suurtükivägi tulistas miinipildujast umbes 180 meetri kaugusel sündmuspaigast.[1][3] Pooled ei jõudnud kokkuleppele ajutise relvarahu või humanitaarkoridori osas.[1]
The New York Timesi ajakirjanikud ja sündmuskohal viibivad vabakutselised ajakirjanikud teatasid, et Vene armee pommitas mitu tundi ristmikku, mida tsiviilisikud põgenemiseks kasutasid.[1][3] Venelased tulistasid piirkonda mürskudega, kusjuures mürsud tabasid ristmikku või ümbritsevat ala iga 10 minuti järel,[1] tappes vähemalt kaheksa tsiviilisikut, nagu teatasid Ukraina võimud.[1][4]
Ohvrite seas oli neljaliikmeline grupp, sealhulgas kaks last, kes hukkusid miinipildujarünnaku tagajärjel.[5][6][7][8]
Human Rights Watchi hinnangul on võimalik, et venelased "vaatlesid" mürske, mistõttu nad teadsid, kuhu need maanduvad ja oleksid hõlpsasti võinud sihtimist ristmikult eemale suunata. Selle asemel tegelesid nad tsiviilisikute poolt kasutatava ristmiku pikaajalise pommitamisega, mis viitab nende "potentsiaalsele kergemeelsusele või tahtlikkusele". Rünnakute korduv iseloom viitab sellele, et Vene väed "rikkusid oma rahvusvahelise humanitaarõiguse järgseid kohustusi mitte korraldada valimatuid või ebaproportsionaalseid rünnakuid, mis vigastavad tsiviilelanikke, ning ei võtnud kasutusele kõiki võimalikke meetmeid, et vältida tsiviilohvreid."[1]
Vaata ka
- Venemaa sõjakuriteod
- Groznõi põgenikekonvoi tulistamine (1999)