Hilda Reiman-Poom
Hilda Reimann-Poom (sünninimi Hilda Johanna Helene Reimann[1]; 2. veebruar 1900 Tartu – 10. veebruar 1992 Stockholm) oli naisõiguslane ja esimene naisvandeadvokaat Eestis.[2]
Hariduskäik
7. klassini õppis Hilda Reimann Tartu Puškini nimelises Gümnaasiumis ja seejärel eksternina Hugo Treffneri Gümnaasiumis.[1] Küpsuseksami sooritas ta 1922. aastal. 1919. aastast õppis ta põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonnas vabakuulajana. 1920. aastal läks ta kuulajaks Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille katkestas samal aastal.[3] Aastatel 1922–1925 õppis Hilda Reimann Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. II järgu diplomi sai Reimann 1924. aastal ja I järgu diplomi 1925. aastal.[1]
Töökäik
Paralleelselt õiguskraadi omandamisega töötas Hilda Reimann Tartu-Võru rahukogu prokuratuuris ametnikuna.[4] Kohe Peale ülikooli lõpetamist asus Reimann täitma vandeadvokaadiks saamise nõudeid.[5] Tollel ajal kehtinud sisekorrareeglite kohaselt oli vandeadvokaadiks saamise eeldused kolmeaastane nõuetekohane töö vandeadvokaadi abina ning seejärel läbitud kahe aasta pikkune praktika kohtus.[6] 1925. aastal võeti ta Eesti Vabariigi Vannutatud Advokaatide Nõukogusse vandeadvokaadi abiks ning 1927. aastal läbis ta kohtupraktika Tartu-Võru rahukogu juures. 16. oktoobril 1930 vannutati Hilda Reimann esimeseks naissoost vandeadvokaadiks Eestis.[5]
Esimesed aastad töötas värske vandeadvokaat Tartus, spetsialiseerudes suuremas osas tsiviilprotsessile. Kogunud advokaadina populaarsust, oli 1931. aastaks Reimanni juurde tööle asunud juba kaks vandeadvokaadi abi.[5] Aastatel 1934–1944 töötas Reimann-Poom vandeadvokaadina Tallinnas, seejärel pages koos abikaasaga Rootsi, kus lõppes tema toonane õiguskarjäär.[7]
Hilda Reimann-Poom tegutses ka naisorganisatsioonide aktivistina: Tartu Naisseltsi abijuhatajana, Viljandi Naisklubi organiseerijana, Tallinnas Eesti Naisliidu juhatuse liikmena, Eesti Naisklubi abijuhatajana. Kodumajanduskojas osales ta perekonnaseaduse väljatöötamisel. Pärast Linda Eenpalu küüditamist valiti 1941. aastal Hilda Reimann-Poom Eesti Naisklubi juhatajaks. Aktivismiga tegeles ta edasi ka Rootsis. Hilda Reimann-Poom osales Stockholmi Eesti Naisklubi loomisel 1945. aastal, mille juhatajaks ta ka ühel häälel valiti. Naisklubi juhatajana töötas Reimann-Poom kuni 1973. aastani, mil ta otsustas loobuda. Samal aastal valiti ta klubi esimeseks auliikmeks. Lisaks oli Hilda Reimann-Poom tegev Akadeemiliste Naiste Ühingus ja kuulus pikka aega selle juhatusse.[2]
Isiklikku
Hilda Reimann abiellus 1932. aastal kohtunik Paul Poomiga, kellega koos kolis esmalt Viljandisse ja hiljem Tallinna. See oli Eesti esimene kohtuniku ja advokaadi vaheline abielu.[8]
Artikleid
- Hilda Reiman-Poom. Lapsendamisest ja selle võimalustest Eestis. [1.-2. osa]. Tervis (1937) nr. 4, lk. 86–88 ; nr. 5, lk. 111–115