Hemipeenis

Hemipeenis[1] (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub. Hemipeenisele omistatakse oluline bioloogline roll soomuseliste seksuaalsel käitumisel (nende kaudu ei väljutata uriini) nagu territooriumi märgistamine, paaritumisrituaalid jt. Sigimisel sisestavad isased korraga üksnes ühe hemipeenise emase hemikliitorisse.[2][3]

Erinevatel liikidel on ka hemipeenise kuju ja suurus erinev. Enamik neist on hemipeenis varustatud ogade ja konksukestega, mille suurus on liigiti erinev, nii on Arizona perekonna liigi Arizona elegans isasloomadel hemipeenis (üks) osaliselt kaetud 0,5–1 mm suuruste punktikestega.[4][5][6] Mõnel liigil ja/või perekonnal, näiteks rästikutel on ka kummagi paarilise hemipeenise ots harunenud kaheks.[7]

Lõgismao hemipeenis

Isastel lõgismadudel on kaks kahe otsaga sugutit, mis kloaagist välja sopistununa sarnanevad keskaegse oganuiaga millel tahapoole suunatud konksud küljes. John Sparks arvab, et hemipeenise varustatus mitmesuguste ogade ja konksukestega takistab isasloomade paarissuguti enneaegset väljatulekut emaslooma kopulatsioonielundist. Sarnaselt garanteerivad näiteks konksude põhjustatud rebendid selle, et emasloom ei sooviks käimasoleval sigimisperioodil enamates kopulatsiooniaktides osaleda ja isaslooma seemnerakkudel on võimalus edasi kantud saada.[8]

Mõlemasoolised maod

Mitme maoliigi, nagu Bothrops insularis, Pareas stanleyi ja Pseudoficimia frontalis emastel madudel on tuvastatud samuti toimiv hemipeenis.[9]

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Välislingid