Hematoentsefaalne barjäär
Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.[1][2][3][4]
Hematoentsefaalse barjääri ehk vere-aju barjääri endoteeli rakud ei kata inimese peaaju järgmisi piirkondi: ajuripats, käbikeha, paraphysis, soonpõimiku endoteel, median eminence, area postrema, preoptic recess.[2]
Lisaks füüsilisele barjäärile on vere-aju barjääri rakud tihedalt seotud ensümaatilise barjääriga. Vere-aju barjääri endoteelirakud ekspresseerivad hulgaliselt retseptoreid, transportvalke ja metaboolseid ensüüme, nagu aluseline fosfataas, mitmed peptidaasid ja tsütokroom P450 isosüümid jmt.[5]
Hiljem on lisandunud paljude teadusdistsipliinide kaudu uurimused ka võimalike vere ja kudede teiste barjääride kohta, nagu:
- hematolikvoriaalne barjäär ka vere-seljaaju barjäär (ingl k blood-cerebrospinal-fluid barrier)
- hematotestikulaarne barjäär ka vere-munandite barjäär (ingl k blood-testis barrier)
- hematouteriinne barjäär ka vere-emaka barjäär (ingl k blood-uterus barrier)
- platsenta ka emakook nn vere-loote barjäär raseduse (tiinuse) ajal jpt.
Psühhostimulandid
Tänapäeval arvatakse, et psühhostimulantide arstide ettekirjutuste kohane tarvitamine ja kuritarvitamine eri vanuses inimeste poolt sekkub vere-aju barjääri talitlusse ja aitab kaasa aine neurotoksilisele toimele. Psühhostimulandid (sh metamfetamiin, MDMA, kokaiin, nikotiin) on nii eelkliinilistes kui ka kliinilistes uuringutes esile kutsunud nimetatud tõkke düsfunktsionaalsuse, kaldudes neuroinflammatoorsele rajale[6] ja muutudes nendele ainetele ja/või metaboolsetele saadustele läbitavaks. Sarnaselt on teatatud proinflammatoorsest toimest ka amfetamiinil, lisaks sekkuvad psühhostimulandid peaaju närvirakkude geneesi.
Selgrootute hematoentsefaalse barjääri mudel
Hematoentsefaalne barjäär moodustab normaalse füsioloogiaga organismidel tõkke osade toitainete, erütrotsüütide ning keemiliste ainete sisenemiseks peaajju, see aga valmistab raskusi paljude uute ravimite väljatöötamisel ja olemasolevate katsetamisel. Seetõttu kasutatakse osaliselt selgrootute hematoentsefaalse barjääri väljatöötatud mudelit.[7][8]
Hematoentsefaalse barjääri (ingl k blood-brain barrier) kontseptsiooni alusepanijateks biokeemia kaudu olid teadlased Paul Ehrlich (1885; Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind, 1908), Max Lewandowsky (1900) ja Edwin Goldman (1913) jpt.[9][10]