Hellamaa (Hiiumaa)
Hellamaa on küla Hiiumaa vallas Hellamaa lahe ääres. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
| Hellamaa | |
|---|---|
Pindala: 7,6 km² (2020)[1]  | |
| Elanikke: 66 (31.12.2021)[2] | |
| EHAK-i kood: 1807[3] | |
| Koordinaadid: , 22° 56′ E | |
  | |
 |
Küla piirneb põhjas Kuri küla ja Reikama, läänes Vilivalla, lõunas Suuremõisa, Tempa ja Värssu külaga.
Nimi
Piirkonda on esmamainitud 1565. aastal nimega Hellemaa ja Hallemäky. [4] Paul Ariste järgi tuletub nime esimene pool kas eestikeelsest sõnast "hell" või soomekeelsest sõnast "hellä", Leo Tiigi arvates aga pigem sõnast "hall". Nime teine pool on 16. sajandi kirjaviisides kas "maa" või "mägi". Samuti ei välistata nime seost Muhus asuva samanimelise külaga.
Loodus
Küla lähistel Hellamaa lahes asub Hellamaa rahu.
Elanike arv
Hellamaal elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 65 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.[5]
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 77 | 1959 |
| 92 | 1970 |
| 137 | 1979 |
| 106 | 1989 |
| 75 | 2000 |
| 65 | 2011 |
| 81 | 2019 |
| 66 | 2021 |
Talud
1565. aastal oli Hellamaa külas neli talu nelja adramaaga, lisaks sellele üksjalad ja vabadikud. Hellamaa küla ajaloolised talud olid:[6]
- Veski talu: Miku Jaak, tema poeg Mihkel ja Mihkli Tõnis Wanna (1776–1852).
- Veski talu: enne 1834. aastat tuli peremeheks Hanso Heinrich Wohlman (Voolmann) (1769–1848).
- Körma talu: Matse Nuut, tema poeg Mihkel ja Mihkli poeg Mihkli Juhan Körwne (1798–...).
- Nöwi talu: 1712. aastal oli peremeheks Luidja Jürgen. Enne 1826. aastat tuli peremeheks Tõnise Toomas Karjamets (1772–1835).
- Nöwi talu: Newi Laas, tema poeg Pent ja Pendi Tönis Haw (Haav) (1750–1841).
- Oliste talu: enne 1834. aastat oli peremeheks Tooma Laas Rede (Reede) (1798–...).
- talu: Nigola Laas, tema poeg Andrus ja Andruse Juhan Pajo (Paju) (1798–...).
- talu: enne 1834. aastat tuli peremeheks Matse Mihkel Laupä (1789–1838).
- Husi talu: enne 1811. aastat tuli peremeheks Mihkli Thomas Rede (Salinõmme Matsi ja Marre poeg Thomas) (1765–1835).
- Husi talu: enne 1826. aastat tuli peremeheks Nigula Juhan Johannisbeer (1772–1843).
- Mäe talu: Mäh Jaagu Jüri, tema poeg Simmo (1749–1809), talu likvideeritud.
- talu: Greisi Peter (1747–1802), talu likvideeritud.
- talu: Ado Michkli Matz, tema poeg Matsi Mihkel Warres (1792–1834). Enne 1811. aastat Salinõmme Tooma Jaagu Jüri ja tema poeg Tönis Kanna (Kana) (1813–1831).
- Põllu talu: Jürna Matz ja tema poeg Matsi Juhan Laupä (1778–1848).
- Olliste talu: Nuudi Nigulas, edasi Nigula Peet Johannisbeer (1776–1839).
- Olliste talu: Jaagu Jüri (1750 – ca 1795), talu likvideeritud.
- talu: Otto Jürna Nigulas ja tema poeg Kristjan Reggi (Regi) (1779–1849).
- Jürikeste talu: Greisi Nigulas, tema poeg Pent ja Pendi Simmo Kerwes (1790–1843).
- Uus talu, rajatud enne 1826. aastat. Peremeheks sai Tönise Mihkel (1760–1726), kes oli enne olnud peremees Husi talus, hiljem Andrus Teiwas (1791–1856).
Ajalugu
Küla kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. Rootsi ajal oli Hiiumaal ka samanimeline vakus. 20. sajandil on külas asunud külakool.
Taristu
Hellamaa küla läbivad Heltermaa-Kärdla-Luidja maantee, Hilleste-Hellamaa tee, Tammela-Hellamaa tee ja Tempa-Suuresadama tee.
Kultuur
Külas asuvad Hellamaa ja Matsi tuulik, perekeskus, Hellamaa raamatukogu ja kiigeplats. Varem tegutses külas tarbijate ühistu pood.