Harilik sinerõigas
Harilik sinerõigas (Isatis tinctoria) on ristõieliste sugukonda kuuluva sinerõika perekonda kuuluv liik.
| Harilik sinerõigas | |
|---|---|
 Harilik sinerõigas Isatis tinctoria | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Taimed Plantae |
| Hõimkond | Katteseemnetaimed Angiospermae |
| Klass | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts | Kapsalaadsed Brassicales |
| Sugukond | Ristõielised Brassicaceae |
| Perekond | Sinerõigas Isatis |
| Liik | Harilik sinerõigas |
| Binaarne nimetus | |
| Isatis tinctoria L. | |
Levila ja kasvukohad
Harilik sinerõigas on iseloomulik Kaukaasia steppidele ja kõrbealadele. Levib Kesk-Aasiast kuni Siberi idaosani ja Lääne-Aasiani, aga samuti on taimi leitud Kagu- ja Kesk-Euroopast ning Loode-Ameerikast.[1] Eestis kasvab paiguti Lääne-Eesti mererannikul.[2] Kasvukohana eelistab kiviseid, kruusaseid ja liivaseid mererandu.[3]
Teatud riikides peetakse hariliku sinerõigast võõrliigiks või ökosüsteeme kahjustavaks invasiivseks liigiks. Põhja-Ameerika Põllumajandusministeerium on kirjutanud hariliku sinerõika kahjulike umbrohtude nimekirja järgmistes osariikides: Arizona, California, Colorado, Montana, Nevada, New Mexico, Oregon, Utah, Washington ja Wyoming. Montanas on hariliku sinerõika väljatõrjumine olnud väga laiaulatuslik ja edukas.[1]
Välimus
Vars
Harilik sinerõigas kasvab ligikaudu 40–100 cm kõrguseks. Varre ülemine osa on sinakas roheline, ilma karvadeta ja rohkelt hargnenud.[3]
Õied
Kollased õied on tihedas poolkerajas õisikus, hiljem õisik haruneb.[2] Õisiku läbimõõt on ligikaudu 0,5 cm. Õiekate koosneb neljast kroonlehest (3–4 mm) ja neljast tupplehest. Õied on kahesugulised ehk hermafrodiitsed. Tolmukaid on kuus, millest neli on pikad ja kaks lühikesed. Emakkond on üheosaline, sest koosneb ühest viljalehest tekkinud emakast. Õitseaeg on juunis ja juulis.[3]
Lehed
_sl8.jpg)
Juurmised lehed on rootsuga, süstjaselliptilised, serval enamasti väikeste hammastega, ilma sinaka kirmeta, mis on õitseajaks kuivanud. Varrelehed on süstjad, noolja alusega vart ümbritsevad ja terve servaga.[2]
Vili
Kõdrake (12–18 mm) on avanematu ning lapik[3], laia tiivaga, õlgkollane kuni tumevioletne ning ripub peenikestel raagudel.[2]
Kasutamine
Kuigi siniseid õisi on paljudel taimedel, on lõnga külge sinist värvi andvaid taimi vähe. Harilik sinerõigas on Eestis (ja ka ülejäänud Euroopas) ainuke looduslikult kasvav taim, millega lõnga igat tooni siniseks saab värvida. Sinist saab vaid esimese aasta lehtedest.[4]
Värvipigment, mida sinerõigas sisaldab, on indigo. Seega kehtivad sinerõikaga värvimisel kõik indigoga värvimise reeglid – see pigment ei lahustu vees, vaid aluselises hapnikuvabas keskkonnas. Pigmenti on taimes üpris vähe, 100 g lõnga värvimiseks peaks võtma vähemalt 1 kg taimi.[4]
Hariliku sinerõika juurt kasutatakse Hiina meditsiinis. Sügisel korjatud juured kuivatatakse, töödeldakse graanuliteks, mis pannakse kuuma vee või tee sisse.[1] See aitab leevendada kurguvalu, jahutada verd ja alandada palaviku.[5] Kõrvaltoimena võib esineda allergilisi reaktsioone ja peapööritust. Suurtes kogustes võib olla kahjulik neerudele.[1]
Viited
Välislingid
Harilik sinerõigas – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
