Harilik apteegitill

Ladinakeelse nimetuse autoriks loetakse šoti päritolu inglise aednikku ja botaanikut Philip Millerit (botaaniline autorilühend Mill.), kes kirjeldas taime 1768 raamatus "Gardeners Dictionary".^[5]

Hariliku apteegitilli botaaniline nimetus on Foeniculum vulgare Mill. (vahel ka Foeniculum vulgare Miller).

Harilik apteegitill on sarikalaadsete seltsi sarikaliste sugukonna apteegitilli perekonna taimeliik.

Kultuuris on harilik apteegitill kaheaastane taim. Taim võib kasvada 1–2 m kõrguseks.

Vars on apteegitillil harunev ja lehed asetsevad varrel vaheldumisi.

• 
  Apteegitilli lehed
• 
  Apteegitilli ebamugulad
• 
  Apteegitilli õied
• 
  Apteegitilli viljad
• 
  Seemned

Õied on väikesed ja kollast värvi. Viljad silinderjad.^[6]

Euroopa farmakopöas eristatakse kaht varieteeti: var vulgare ja var dulce, mida nimetatakse vastavalt mõruks ja magusaks ristiköömneks (apteegitilliks) või magusaks ehk vürtsifenkoliks ja köögivilja- ehk salatifenkoliks.^[7]

Botaanikud aga jaotavad apteegitilli alamliike ja varieteete järgmiselt:

• Foeniculum vulgare subsp. piperitum (Ucria) Cout.) – kibe apteegitill
• Foeniculum vulgare subsp. vulgare – aed-apteegitill
  • Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. azoricum (Mill.)Thell) – salat-apteegitill (sibul-apteegitill, itaalia apteegitill, bolonja apteegitill) (sordid: De Florencia, Orion, Romy)^[8]
  • Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. dulce (DC.) Batt. et Trab) – magus apteegitill
  • Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. panmorium – india apteegitill.

Hariliku apteegitilli genotüübid: FNL-41, FNL-46, RF-101, RF-125, RF-143, RF-178^[9], FNL-37, FNL-38, FNL-39, FNL-40, FNL-41, FNL-42, FNL-43, FNL-44, FNL-45, GF 11(C), RF 101 (C), RF 205 (C) jt.

Looduslikult kasvavad apteegitillid Portugalis, Hispaanias (sh Baleaaridel), Alžeerias, Egiptuses, Liibüas, Marokos, Tuneesias, Afganistanis, Iraanis, Iisraelis, Jordaanias, Liibanonis, Süürias, Türgis, Kaukasuses, Gruusias, Pakistanis, Ukrainas (sh Krimmis), Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas (sh Kreetal), Itaalias (sh Sardiinia, Sitsiilia), Montenegros, Prantsusmaal (sh Korsikal).^[10]

Kultuuri kasvatatakse Indias, Jaapanis, Lõuna-Aafrikas, USA-s ja ka Eestis.

Hariliku apteegitilli lehti, varsi, mugulaid ja vilju on kasutatud pikka aega mitmesuguste haiguslike seisundite korral paljude riikide rahvameditsiinis.

Apteegitillisaadusi on kasutatud kõhuvalu korral, antiemeetikumina, artriidi, vähktõve, väikelaste gaasivalu, konjunktiviidi, kõhukinnisuse, mürgistuste, kõhulahtisuse, palaviku, täiskasvanute gaasivaevuste, maovalu, gastriidi, unetuse, soole ärritussündroomi, neeruvaevuste, diureesi, leukorröa, maksavalude ja suuhaavandite korral, ka menstruatsiooni vereeritust soodustava ainena (emmenagoog) ja lahtistina.^[11]

 Pikemalt artiklis Apteegitilliravimid

 Pikemalt artiklis Apteegitilli viljad

 Pikemalt artiklis Apteegitilli eeterlik õli

Apteegitilliravimid on hariliku apteegitilli alamliikide ja/või apteegitilli osade varieteetide kuivatatud viljad ja neist valmistatud eeterlikud õlid, mida kasutatakse taimesaaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.

Apteegitilli vilju kogutakse küpsemise algul. Ravimitoormeks kogutakse alguses soovitatavalt sarikate keskmises osas olevaid vilju 10–20 päeva varem kui äärmistes osades olevaid vilju ja/või lõigatakse kogu taim. "Viljakobarad" seotakse kokku kimpudeks ja riputatakse varjulisse kohta kuivama. Kui need on kuivanud, siis kolgitakse seemned välja, puhastatakse prahist ja säilitatakse õhukindlalt suletud nõus kuni 2 aastat.^[12]

Euroopa farmakopöa eristab mõru apteegitilli kuivatatud vilju (foeniculi amari fructus) ja magusa apteegitilli kuivatatud vilju (foeniculi dulcis fructus).

Samuti eristatakse mõru apteegitilli eeterlikku õli (foeniculi amari aetherolum), mis peab sisaldama vähemalt 4% eeterlikku õli ja magusa apteegitilli eeterlikku õli (foeniculi dulcis aetherolum), mis peab sisaldama vähemalt 2% eeterlikku õli.^[7]

Eeterlik õli ja selle preparaadid on vastunäidustatud ülihappese gastriidi korral ja rasedatele. Puhast eeterlikku õli ei tohi anda väikelastele – õli võib põhjustada kõrispasmi ja hingeldamist ja mõjutada kahjulikult väikelapse kesknärvisüsteemi.

Apteegitill on söödav. Seda võib tarvitada värskelt või kulinaarse töötluse ja või kuivatamise järel. Süüakse varsi, lehti, õisi, vilju ja juuri.

• An Herb Society of America Fact Sheet An Herb Society of America Fact Sheet Fennel
• Fennel variety & cultivar list

Rahvameditsiinis ja teadusuuringutes

• Shamkant B. Badgujar, Vainav V. Patel, ja Atmaram H. Bandivdekar, Foeniculum vulgare Mill: A Review of Its Botany, Phytochemistry, Pharmacology, Contemporary Application, and Toxicology, BioMed Research International, 2014 väljaanne (2014), Article ID 842674, 3. august 2014, 32 lehte
  • Table 2: Nutrients found in dried fennel (USDA, USA).
  • Table 5: Traditional and contemporary applications of Foeniculum vulgare.
  • Table 6: Volatile compounds present in essential oil of Foeniculum vulgare.
  • Table 8: Details of pharmacological/biological activities reported from Foeniculum vulgare.
  • Table 9: Antibacterial, antimycobacterial, antifungal, and antiviral studies carried out on Foeniculum vulgare.

Meditsiiniliselt olulise taimena -tervistavad väited

• T. K. Lim, "Edible Medicinal And Non-Medicinal Plants: Volume 5, Fruits", 2013, lk 36–58, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.05.2015) (inglise keeles)

Biokeemiline koostis

• Foeniculum vulgare Mill. ssp. vulgare var. azoricum:

M. Koudela, K. Petříková, Nutritional compositions and yield of sweet fennel cultivars – Foeniculum vulgare Mill. ssp. vulgare var. azoricum (Mill.) Thell, Hort. Sci. (Prague), 35, 2008 (1): 1–6

Foeniculum vulgare Miller

• European Medicines Agency, ASSESSMENT REPORT ON FOENICULUM VULGARE MILLER, London, 21. veebruar 2008

Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. dulce (magus apteegitill)

• European Medicines Agency, COMMITTEE ON HERBAL MEDICINAL PRODUCTS,COMMUNITY HERBAL MONOGRAPH ON FOENICULUM VULGARE MILLER SUBSP. VULGARE VAR. DULCE (MILLER) THELLUNG, FRUCTUS, London, 6. august 2007

Kulinaarias

• Tiiu Väinsaar, Apteegitill teeb õnnelikuks, Maaleht, 7. august 2008
• Pille Hermann, Apteegitill toob leevendust, 12. oktoober 2014

• Harilik apteegitill andmebaasis eElurikkus