Hans von Euler-Chelpin

• 1891–1892 õppis ta Müncheni Kunstiakadeemias;
• 1893 asus von Euler keemiat õppima;
• doktorikraadi sai ta Berliini ülikoolist;
• 1906–1941 professor Stockholmi ülikoolis;
• 1914–1918 teenis ta Saksa sõjaväes.^[1]

• 1920 – pakkus ta välja hüpoteesi, et koensüümid osalevad vesiniku transportijatena mitmetes oksüdatsiooniprotsessides;^[2]
• 1923 – analüüsisid von Euler ja Myrbäck kääritamisel osalevat ensüümi, mille nad nimetasid hiljem cozymase'ks ja edasi codehydrase'ks (NAD varasem nimetus);^[3]
• 1931 – eraldas ta ja määras kindlaks puhta koensüümi NAD ehk nikotiinhappeamiidadeniinnukleotiidi struktuuri;
• 1923 – avastas von Euler-Chelpin looduslikest toitainetest (sidrun,must sõstar jne) antipneumoonilise toitumisfaktori J-vitamiini ka J-faktori, toimet testis ta merisigadel^[4]
• 1935 – hakkas ta koos George de Hevesyga töötama välja tehnikat kasvajates olevate nukleiinhapete märgistamiseks, et välja uurida, kuidas nad käituvad.^[5]
• 1936 – avaldas ta nii NAD⁺ kui NADP⁺ ehk nikotiinhappeamiidadeniindinukleotiidfosfaadi struktuuri.

Ta avaldas üle 1000 teaduspublikatsiooni. Ta uuris koensüüme, ensüüme, glükolüüsi, suhkrute kääritamist, vitamiine (näitas, et juurviljades leiduvad beetakarotenoidid on provitamiinid ja need muudatekse organismis A-vitamiiniks), nukleiinhappeid, taimede ning seente keemiaga seotut jpm.

• 1927 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

• 1902. aastal sai von Euler Rootsi kodanikuks.^[6]

Hans von Euler-Chelpin oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Astrid Cleve von Euleriga sündis viis last. Nende pojast Ulf Svante Hansson von Euler-Chelpinist sai tuntud füsioloog ja farmakoloog, kes noradrenaliini keemilise koostise uurimise eest sai aastal 1970 Nobeli auhinna.^[7] 1913 abiellus von Euler parunessi Elisabeth Ugglasiga (ingl k Elisabeth, Baroness of Ugglas) ja neil sündis neli last.^[8]

• 1908–1909. Grundlagen und Ergebnisse der Pflanzenchemie
• 1910 Ensüümide üldine keemia (Allgemeine Chemie der Enzyme)
• 1915 Pärmide ja alkohoolse kääritamise keemia (Chemie der Hefe und der alkoholischen Gärung)
• 1920–1934. Ensüümide keemia (Chemie der Enzyme)
• 1930 Biokatalüsaatorid (Biokatalysatoren), Stuttgart
• 1931 Homogeenne katalüüs (Homogene Katalyse), Stuttgart
• 1936 Ergebnisse der Physiologie, biologischen Chemie und experimentellen Pharmakologie, Volume 38, Issue 1, pp 1–30, Die Cozymase [3]
• 1942 (koos Skazynskiga). Kasvajate biokeemia (Biochemie der Tumoren) Stuttgart
• 1944 Kasvajate teke, areng ja taandumine (Entstehung, Wachstum und Rückbildung von Tumoren)
• 1944 Enzymhemmungen
• 1962 Kasvajate kemoteraapia ja profülaktika (Chemotherapie und Prophylaxe des Krebses)
• 1950 (koos Hasselquistiga). Die Reduktone. Ihre chemischen Eigenschaften und biochemischen Wirkungen, Stuttgart
• 1957 (koos Eistertiga). Chemie und Biochemie der Reduktone und Reduktonate.

• Hans von Euler-Chelpin – Nobel Lecture: Fermentation of Sugars and Fermentative Enzymes. Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 13 Jul 2013. Veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)