Go (programmeerimiskeel)

Go on staatilise tüübisüsteemiga kompileeritav programmeerimiskeel.^[1]

Süntaktiliselt sarnaneb Go keelele C, kuid omab veel lisaks mälu turvalisust, prügikogumist, struktuurset tüübisüsteemi ning konkurrentsust. Tegu on avatud lähtekoodiga projektiga.^[1]

Keele töötasid välja Robert Griesemer, Rob Pike ja Ken Thompson Google'ist.

Go kutsutakse sageli mitteametlikult ka Golangiks, sest algselt oli Go veebilehe domeeninimi golang.org.^[2]

Go keele töötasid välja Google'i arendajad puutudes kokku mitmete probleemidega Google toodete arendamisel. Tänapäeva tarkvaraarendus erineb oluliselt aastakümnetetagusest ajast, mil mitmed tänapäeval levinuimad keeled nagu C++, Java ja Python loodi. Eelkõige kerkisid probleemid üles mitmetuumaliste, võrgupõhiste masinate, suurte koodibaaside ja veebiarenduse tulekuga. Go keel loodi, et teha uutes tingimustes tarkvaraarendus efektiivsemaks ja mugavamaks.^[1]

Go loomisel püüti säilitada mitmed n-ö vanade keelte kasulikud küljed:

• Static typing ja käitusaegne efektiivsus (nagu keeles C).
• Kerge loetavus ja kasutatavus (nagu keeltes Python või JavaScript).
• Suuremahulise veebiühenduvuse ning mitmetuumalisuse toetamine.

Keel Go avalikustati 2009. aasta novembris^[3] ning versioon 1.0 ilmus 2012. aasta märtsis.^[4]

Go on kõige rohkem mõjutatud keelest C, kuid tema loomisel on oluliselt rohkem rõhku pandud lihtsusele ja mugavale kasutamisele.

Näiteks:

• Dünaamilistele keeltele omaste joontega süntaks:^[5]
  • Automaatne muutuja tüübi tuvastus, näiteks int x = 0; või var x = 0; asemel on kasutusel x:= 0.
  • Kiire kompileerimine
  • Kaugpaketi haldamine ja veebipõhine paketi dokumentatsioon

• Ainuomane lähenemine mõningatele probleemidele:
  • Sisseehitatud funktsioon, mis võimaldab mitut paralleelset protsessi korraga: väiksema jõudlusega protsessid (goroutines), kanalid, ning select lause.
  • Soov hoida keel piisavalt lihtsana, et programmeerija suudaks asju peast teha, kasutades teistest keeltest tuttavaid tunnusjooni.

Go süntaks on koostatud keele C süntaksi baasil pidades silmas, et kood oleks ülevaatlik ja loetav. Võeti kasutusele kombineeritud deklaratsiooni alguse operaator, mis võimaldab programmeerijal muutuja deklareerimisel jätta täpsustamata muutuja tüüp. See põhimõte on erinev keelest C, kus muutuja deklareerimisel tuleb ka määrata muutuja tüüp, näiteks ujukomaarv, sõne vms. Laused eraldatakse rea lõpetamisega (vajutades enter klahvi) või semikooloniga. Semikooloni kasutamisel saab koondada mitu lauset ühele reale, mis aga ei ole halvema loetavuse tõttu soovitatav.

Go fail koosneb "Hello world" programmi näitel järgenvatest osadest:

package mainimport "fmt"func main() {    fmt.Println("Hello world")}

• Paketi deklaratsioon:
  • Iga programm on paketi osa, nt käivitatav kood kuulub alati main paketti.
• Pakettidesse kuuluvate failide importimine:
  • import ("fmt") impordib fmt paketti kuuluvad failid.
• Funktsioonid:
  • Funktsiooni {} sulgude vaheline kood täidetakse programmi käivitamisel.
  • Näiteksfmt.Println()on fmt paketist pärinev funktsioon andmete väljastamiseks.

Go põhiversioon sisaldab tööriistu koodi loomiseks, testimiseks ja analüüsimiseks.

• go build, mis kompileerib import käskudega imporditud koodi koos sõltujatega käivitatavaks koodiks
• go test, üksuse testimiseks ja jõudluse hindmiseks
• go fmt, koodi vormindamiseks
• go install, eraldiseisvate pakettide alla laadimiseks ja installimiseks
• go vet, potentsiaalsete vigade tuvastamiseks koodis
• go run, otsetee koodi käivitamiseks
• godoc, dokumentatsiooni kuvamiseks
• gorename, muutujate, funktsioonide turvaliseks ümbernimetamiseks
• go mod, uue mooduli loomiseks, sõltujate lisamiseks või muutmiseks

Tööriistad hõlmavad ka profileerimis- ja silumistoetust, töökorda seadmist (näiteks prügikoristuspauside jälgimiseks).

Lisaks on veel kolmandate osapoolte loodud tööriistu nagu gocode, mis võimaldab autocomplete'i mitmetes koodiredaktorites, goimports, mis automaatselt lisab ja eemaldab pakette, ning errcheck, mis tuvastab koodi, mis ignoreerib erroreid.

Go on laialdaselt kasutusel tarkvaraarenduses Google'is^[8] ja paljudes teistes ettevõtetes ning avatud lähtekoodiga projektides, nagu näiteks:

• Cloudflare oma proxy Railgun, DNS teenuse, krüptograafia, logimise, andmevoo töötlemise tööriistade jaoks;^[9]
• Dropbox, kes võttis mõnes oma olulises komponendis kasutusele Pythoni asemel Go;^[10]
• Ethereum oma krüptoraha plokiahelas;^[11]
• GitLab, veebipõhises DevOpsi elutsükli tööriistas, mis pakub Git-hoidlat, vikit, probleemide jälgimist, pidevat integreerimist; ^[12]
• Google oma paljudes teenustes, muuhulgas otsingumootoris, veebibrauseris Chrome, andmehalduses; ^[13]
• Netflix oma serveriarhitektuuris; ^[14]
• SoundCloud.^[15]

Go negatiivsete külgedena on toodud välja järgmist.

• Go null pointer ning algebraliste muutujatüüpide vähesus põhjustab tõrkeid ja rekursiooni.^[16]
• Go ei luba avamissulu paiknemist omaette real, mis pakub arendajatele vähem paindlikkust. ^[17]
• Faili semantika Go standardses teegis põhineb suuresti POSIX-i semantikal ja ei sobi hästi Windowsi platvormile. Kuigi probleem ei ole Go jaoks ainuomane, on siiski teised programmeerimiskeeled selle probleemi lahendanud hästi määratletud standardsete teekide abil. ^[18]