Giornale de' Letterati ('kirjameeste ajakiri') oli ajakiri, mis ilmus 1668. aastast Roomas. Selle rajas kvartalikirjana preester Francesco Nazzari. 1675. aastast ilmus see kahes versioonis, mida mõlemat trükiti Roomas sama pealkirja all:
17. sajandil ilmunud Giornale de' Letterati eeskujul andsid samanimelist ajakirja Roomas 1742–1759 välja vennad Pagliarinid[1], see oli itaalia multitalendi Giovanni Gaetano Bottari üks peamisi inspiratsiooniallikaid[2].
Giornale de' Letterati oli üks Itaalia vanemaid ajakirju ja Itaalia esimene raamatutele spetsialiseerunud ajakiri. Selle esimese numbri andis välja 28. jaanuaril 1668 trükkal Nicolò Angelo Tinassi. Ajakirja asutas rühm Rooma õpetlasi, kelle seast on teada Michelangelo Ricci, Salvatore Serra, Francesco Nazzari ja Giovanni Giustino Ciampini. Asutajad said idee prantsuse ajakirjast Journal des sçavans[3] ja inglise ajakirjast Philosophical Transactions of the Royal Society[4] – mõlemad vastureformatsiooniaegse Euroopa kuulsaimad väljaanded hakkasid ilmuma 1665. aastal. Giornale kaastööliste seas olid mitmed tollase Itaalia tähtsad kultuuritegelased: Michelangelo Ricci, Giovanni Giustino Ciampini, Francesco Serra, Giovanni Luci, Tommaso de' Giuli ja Giovanni Patrizi.
Ajakiri sisaldas tähtsamate välismaal ilmunud trükiste arvustusi. Kaastöölised kohustusid kirjutama kokkuvõtteid Euroopa võõrkeeltes ilmunud teostest. Tööd juhtisid peamiselt kaks meest:
Märtsis 1775 vahetas Nazzari trükkalit. Benedetto Carrara rahastusel läks ta Tinassi trükikojast Giacomo Mascardi juurde.
Nicolò Tinassi jätkas Giornale de Letterati väljaandmist Giovanni Giustino Ciampini juhtimisel. Seepärast ilmus edaspidi Roomas kaks samanimelist ajakirja[5].
Tinassi trükitud Giornale de' Letterati ilmus 1683. aastani. 1675–1681 toimetas seda Ciampini, 1681. aastast Filippo Maria Vettori. Ciampini ajakirjas avaldati sageli teateid Collegio Romano jesuiitide uudsetest teaduslikest eksperimentidest. Artiklid humanitaaria ja kirjanduse vallast hõlmasid ajalugu, eriti keskaja ja uusaja ajalugu. Samuti ilmusid seal teated Põhja-Euroopast (Saksamaalt ja Hollandist) ning Inglismaalt, kõrvuti teadetega tehnilistest leiutistest ja teaduslikest avastustest.
Nazzari juhtimisel ilmus Giornale de' Letterati kuni 1679. aastani Carraras.
1686. aastal hakkas samanimelist ajakirja Parmas avaldama Benedetto Bacchini.