George Ellery Hale
George Ellery Hale (29. juuni 1868 Chicago – 21. veebruar 1938) oli Ameerika Ühendriikide astronoom. Ta tegeles eelkõige Päikese uurimisega.
| George Ellery Hale | |
|---|---|
 | |
| Sündinud | 29. juuni 1868 Chicago, Illinois, USA |
| Surnud | 21. veebruar 1938 (69-aastaselt) Pasadena, California, USA |
| Haridus | MIT |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | Astronoomia |
| Tuntumad tööd | päikeseplekkide päritolu tõestamine |
Ta õppis MIT-s, Harvardi kolledži observatooriumis ja Berliini Humboldti Ülikoolis. Üliõpilasena leiutas ta 1890. aastal spektroheliograafi. Samal aastal nimetati ta Kenwoodi astrofüüsilise observatooriumi direktoriks, seejärel sai ta professoriks Beloiti kolledžis ja Chicago ülikoolis.
Ta asutas Yerkesi, Mount Wilsoni ja Palomari observatooriumi. Pärast pensionile jäämist rajas ta Pasadenas Hale'i päikeselaboratooriumi.
George Ellery Hale tõestas oma vaatluste põhjal, et päikeseplekke põhjustab Päikese magnetväli.
Tunnustus
- 1902 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
- 1904 – Henry Draperi medal
- 1909 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1916 – Bruce'i medal
- 1932 – Copley medal
Mälestuse jäädvustamine
George Ellery Hale'i järgi on saanud nime muu hulgas Hale'i teleskoop Palomari observatooriumis.