Franjo Bosanac

Franjo Bosanac (ladina keeles Franciscus Bossinensis – "Franciscus Bosnialane"; 14851535[1][2]) oli Balkanilt pärit ja Itaalias tegutsenud renessansihelilooja, kes kirjutas muusikat peamiselt lautole kui soolopillile või kui laulja saatepillile.[3][4][5][6][7][1]

Ehkki Bosanaci nimi viitab Bosnia päritolule ning oletatavasti sündis Franjo Bosanac Srebrenikis (praeguses Bosnias ja Hertsegoviinas), on see tänini vaieldav[4]. Mõne eksperdi arvates võis ta olla horvaat, näiteks kirjutas Josip Andreis raamatus "Music in Croatia" (1974): "Bossinensise ritšerkaarid on tähtsad esimeste teadaolevate näidetena Horvaatia helilooja avaldatud muusikast."[8] Seevastu kirjutas Zija Kučukalić: "Huvitavaim kuju selleaegses Bosnia muusikas oli Franjo Bosanac (Franciscus Bossinensis)."[9] Plamenac Dragutin on oletanud, et Bosanac oli algselt kas Bosniast pärit frantsisklane või Bosnia kuninga õuemuusik[6]. Mõlemat seisukohta püüdis ühitada Ennio Stipčević: "Väga usutavaks võib pidada oletust, et Franciscus Bosnialane – nagu teda nimetatakse kirjanduses – oli Bosnia horvaat."[10] Bojan Bujic sõnastas sama arvamuse järgmiselt: "Võime oletada, et ta oli üks Bosnia pagulastest, kes asusid 15. sajandi lõpul Dalmaatsiasse ja Itaaliasse."[11] Ka Bosanaci eluloost pole teada kuigi palju.

Franjo Bosanac elas ja töötas Veneetsias, peamiselt koostöös tuntud muusikakirjastaja Ottaviano Petrucciga, kuid ka Estede õukonnas.[4] Noodikirja õppis ta tundma, kopeerides tollaste kuulsate heliloojate loomingut – ta kopeeris sadu frottola'id (populaarseid polüfoonilisi laule)[4][12]. Bosanac ise avaldas 1509–1511 Petrucci kirjastuses kaks kogumikku, milles oli 126 neljahäälset frottola't ja 46[13] ritšerkaari (lühipala mängimiseks enne või pärast laule)[14][15] temalt endalt ning heliloojatelt nagu Marchetto Cara ja Bartolomeo Tromboncino[16][13]. Neile eelnesid kogumikud Francesco Spinacinolt (kaks kogumikku, 1507), Joan Ambrosio Dalza (1508) ja Giovan Maria Giudeo (1508, kaotsis)[14]. Vaatamata slaavi päritolule kuulub tema looming Põhja-Itaalia renessanssmuusika traditsiooni[4].

Bosanaci esimeses kogumikus avaldatud Marchetto Cara frottola't "Io non compro più speranza" esitas USA saatesarjas "The X Factor" 2009. aastal ansambel The Bastard Sons of Dioniso.

Teoseid

  • "Tenori e contrabassi intabulati col sopran in canto figurato per cantar e sonar col lauto"[5][15][12][16], sont les premières éditions connues pour chant et luth[15]

Plaadistusi

  • Ronn McFarlane and Julianne Baird: The Italian Lute Song – Dorian Sono Luminus (1996)
  • Christopher Wilson and Shirley Rumsey: Early Venetian Lute Music – Naxos (1999)
  • Massimo ja Teresa Marchese Nesci: Petrarca ed il cantare a liuto – Tactus (2004)

Viited

Välislingid