François Magendie

 See artikkel räägib arstist; laevastiku ohvitseri kohta vaata artiklit Jean-Jacques Magendie.

François Magendie (6. oktoober 1783 Bordeaux7. oktoober 1855 Sannois (Val-d'Oise) Pariisi lähedal) oli Prantsuse anatoom, arst ja füsioloog, keda loetakse eksperimentaalse farmakoloogia, toitumisteaduse ja füsioloogia rajajaks.

Magendie 1822. aastal

Haridus- ja tööelu

  • 1799 oli Magendie Hôtel-Dieu de Paris' kirurgi Baron Alexis de Boyeri juures õpipoiss; Boyer usaldas tema hooleks anatoomilise lahkamise;[1]
  • 1803 läbis ta internieksamid (prantsuse keeles interne des hospitaux) ja pääses meditsiinitudengina Hôpital Saint-Louis'sse;
  • 1807 töötas assistendina École de Médecine'is;
  • 24. märtsil 1808 sai ta Pariisi ülikoolis meditsiinidoktori kraadi väitekirjaga "Essai sur les usages du voile de palais avec quelques propositions sur la fracture du cartilage des côtes";[2]
  • Aastail 18111813 töötas ta anatoomiakatsete läbiviijana Pariisi Faculté de Médecine'is. Enamik lahkamiskatsetes kasutatavaid surnukehi olid inimeste omad, kuid võrdleva anatoomia õpetamisel kasutas ta ka kodukitsede ja teiste loomade surnukehi. Lisaks oli ta ka anatoomia ja kirurgia erialade juhendaja;
  • 1813 erapraksis;
  • 1818 määrati ta Bureau Central des Hôpitaux Parisiensi;
  • 1821 asutas Magendie väljaande Journal de physiologie expérimentale, hilisema nimega Journal de Physiologie et pathologique expérimentale;
  • 1826 töötas arstina Hôpital de la Salpêtrière's;
  • 1830 töötas Hôtel-Dieu de Paris's naiste tiiva juhatajana;
  • Aastail 18311847 töötas Prantsuse Kolledžis meditsiini õppetooli professorina.
  • 1848 Rahvahügieeni Nõuandekomisjoni juhataja;
  • ...

Panus teaduse arengusse

  • 1817. aastal viis François Magendie läbi esimese teadaoleva A-vitamiini kui kasvufaktoriga seotud katseuurimuse, kus koeri toideti üksnes suhkru ja veega, kolm nädalat hiljem haigestusid nad paljudesse haavanditesse.[3] Magendie oletas, et kolm koera surid seetõttu, et nende toidus puudus lämmastik.
  • 1825. aastal kirjeldas ta teadaolevalt esimesena aju-seljaajuvedelikku;[4]

Farmakoloogias

  • 1809. aastal esitas Magendie Prantsuse Teaduste Akadeemiale ja Société Philomatique'ile oma esimese katse, mille ta viis läbi koos botaanik Alire Raffeneau-Delille'iga (1778–1850), tulemused. Eksperimendiga uuriti mitmete fütotoksiinide toimet loomadele.[4]

Magendie farmakoloogilised uuringud (avaldatud 1821) olid seotud bromiini, kiniini, emetiini, morfiini, strühniini jpt ainete praktilise kasutamisega meditsiinis.[5]

Eksperimentaalses füsioloogias

  • 1824. aastal reisis ta Inglismaale, kus viibis William Hyde Wollastoni (1766–1828) külalisena. Inglismaal viibides viis Magendie läbi mitmeid avalikke näidislõikusi, mille käigus teostas ta elavatel hurdakoertel peapiirkonna närvide lõikusi;[6]
  • 1838. aastast kasutas ta loomadel vererõhu mõõtmiseks koos Jean Louis Marie Poiseuillega (1797–1869) välja töötatud eksperimentaalset seadet sfügmomanomeeter (sphygmomanometer);
  • 1839. aastal anafülaktilist šokki uurides täheldas Magendie, et jänesed, kellele süstiti teist korda muna albumiini, surid;
  • 1846. aastal näitas ta, et suhkru leidumine veres ei ole ilmtingimata patoloogiline nähtus;
  • ta kirjeldas ka peaajus olevat väikest avaust apertura medialis ventriculi quarte, mis tänapäeval kannab tema nime.

Publikatsioonid

Tunnustus

Eraelulist

  • Magendie sündis kirurg Antoine Magendie ja Marie Nicole de Perey peres. Tal oli ka noorem vend Jean-Jacques Magendie, kelle nimi pidavat andma tunnistust nende isa imetlusest ja poolehoiust Jean-Jacques Rousseaule. Arvatakse, et pereisa poolehoiu kaudu sai lastele osaks kasvatus Rousseau teoses "Émile ehk Haridusest" toodud pedagoogilisi printsiipe järgides.[4][8]
  • 1791. aastal kolis pere Pariisi.
  • 1792. aastal suri tema ema. 10-aastaselt ei olnud noor Magendie veel kooli jõudnud, omal soovil astus ta algkooli (prantsuse keeles École élémentaire).

14-aastaselt võitis ta iga-aastasel riiklikul võistlusel grand prix essee "On the Knowledge of the Rights of Man and the Constitution" eest.[4][8]

  • 1830. aastal abiellus ta noore lesknaise Henriette Bastienne de Puisayega.

Vaata ka

  • Magendie mulk
  • Belli-Magendie seadus
  • Magendie-Hertwigi sündroom

Viited