Euroopa meistrivõistlused jalgpallis

Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused (inglise keeles European Football Championship) on Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Selles osalevad UEFA liikmesmaade rahvuskoondised.

Euroopa meistrivõistlused
Asutatud1960
RegioonEuroopa (UEFA)
Meeskondade arv24 (finaalturniir)
Praegune meisterItaalia (2. tiitel)
Kõige edukam meeskondSaksamaa (3 tiitlit, 3 teist kohta)
Hispaania (3 tiitlit, 1 teine koht)
Kodulehthttp://www.uefa.com/uefaeuro/index.html

Kuueteistkümnel Euroopa meistrivõistluste turniiril on võitnud kümme rahvusmeeskonda: Saksamaa ja Hispaania on võitnud kolm tiitlit, Itaalia ja Prantsusmaa kaks ning Nõukogude Liit, Tšehhoslovakkia, Holland, Taani, Kreeka ja Portugal ühe tiitli. Hispaania ainus meeskond, kes on võitnud ka järjestikuse tiitli, tehes seda 2008. ja 2012. aastal.

Ajaloost

Aastatel 1927–1960 peeti kuus korda Kesk-Euroopa rahvusvahelisi karikavõistlusi. Võistlesid Austria, Ungari, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Šveitsi ja Jugoslaavia rahvusmeeskonnad. Üleeuroopalise jalgpalliturniiri idee pakkus esmakordselt välja Prantsuse Jalgpalliföderatsiooni peasekretär Henri Delaunay 1927. aastal, kuid turniiri alustati alles 1958. aastal valikmängudega, kolm aastat pärast Delaunay surma.[1] Delaunay auks on võitnud meeskonnale antav karikas nimetatud tema järgi.

Finaalturniire korraldatakse alates 1960. aastast iga nelja aasta tagant. Algul nimetati neid võistlusi Euroopa rahvaste karikavõistlusteks European Nations Cup, alates 1968. aastast kannavad nad praegust nime.

Kuni 1976. aastani mängis finaalturniiril neli meeskonda. 1980. aastast osales finaalturniiril 8 meeskonda ja 1996. aastast mängis finaalturniiril 16 rahvuskoondist.

2007. aastal tegid Iirimaa jalgpalliliit ja Šoti jalgpalliliit ettepaneku turniiri võistkondade arvu suurendamiseks, mille UEFA täitevkomitee kinnitas 2008. aasta septembris.[2] 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal osales esmakordselt 24 meeskonda. Meeskonnad loositakse 6 alagruppi. Alagrupimängude ajakava koostatakse varem, kuid alagruppide kaks viimast mängu peavad algama üheaegselt. Kuus alagrupi võitjat, kuus alagrupis teiseks jäänud ja neli paremat kolmanda koha saanud meeskonda pääsevad kaheksandikfinaali, millest alates toimuvad väljalangemismängud. Kui mõnes väljalangemismängus on tulemus pärast normaalaega endiselt võrdne, kasutatakse võitja selgitamiseks lisaaega ja penalteid. Erinevalt jalgpalli maailmameistrivõistlustest ei selgitata Euroopa turniiril kolmandat koha omanikku (alates 1984. aastast).

Finaalturniirile pääsejad selgitatakse valikmängude põhjal. 1960. ja 1964. aastal peeti valikmängud karikasüsteemis kodus ja võõrsil mängitud väljalangemismängudena. Alates 1968. aastast on kasutusel olnud nii valikturniirid kui ka väljalangemismängud. Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.

Turniiri võitja saab õiguse osaleda FIFA konföderatsioonide karikavõistlustel.

2020. aasta turniir viidi läbi 11 Euroopa riigis (Aserbaidžaan, Taani, Inglismaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Rumeenia, Venemaa, Šotimaa ja Hispaania) ning see lõppes Itaalia võiduga finaalis Inglismaa üle.

Medalivõitjad

AastaKorraldajaFinaal3. koha mäng
VõitjaTulemus2. koht3. kohtTulemus4. koht
1960 Prantsusmaa Nõukogude Liit2:1
lisaajal
Jugoslaavia Tšehhoslovakkia2:0 Prantsusmaa
1964 Hispaania Hispaania2:1 Nõukogude Liit Ungari3:1
lisaajal
Taani
1968 Itaalia Itaalia1:1 lisaajal
2:0 lisamäng
Jugoslaavia Inglismaa2:0 Nõukogude Liit
1972 Belgia Lääne-Saksamaa3:0 Nõukogude Liit Belgia2:1 Ungari
1976 Jugoslaavia Tšehhoslovakkia2:2 lisaajal
(5:3) pen.
Lääne-Saksamaa Holland3:2
lisaajal
Jugoslaavia
1980 Itaalia Lääne-Saksamaa2:1 Belgia Tšehhoslovakkia1:1(1)
(9:8) pen.
Itaalia
AastaKorraldajaFinaalPoolfinaalide kaotajad (2)
VõitjaTulemus2. koht
1984 Prantsusmaa Prantsusmaa2:0 Hispaania Portugal ja Taani
1988 Lääne-Saksamaa Holland2:0 Nõukogude Liit Itaalia ja Lääne-Saksamaa
1992 Rootsi Taani2:0 Saksamaa Holland ja Rootsi
1996 Inglismaa Saksamaa2:1
Kuldne värav
Tšehhi Inglismaa ja Prantsusmaa
2000 Belgia ja
Holland
Prantsusmaa2:1
Kuldne värav
Itaalia Holland ja Portugal
2004 Portugal Kreeka1:0 Portugal Holland ja Tšehhi
2008 Austria ja
Šveits
Hispaania1:0 Saksamaa Türgi ja Venemaa
2012 Poola ja
Ukraina
Hispaania4:0 Itaalia Saksamaa ja Portugal
2016 Prantsusmaa Portugal1:0 Prantsusmaa Saksamaa ja Wales
2020Euroopa Itaalia1:1
(3:2) pen.
Inglismaa Hispaania ja Taani
1 Lisaaega ei olnud.
2 Alates 1984. aastast 3. kohta mängu ei toimu; poolfinaalide kaotajad on nimetatud tähestiku järjekorras.
  • pen. – penaltiseeria

Medalitabel

Kolmanda koha mänge ei mängita alates 1984. aastast, poolfinaalis kaotanud meeskondadele on arvestatud pronksmedalid.

Seisuga 6. juuli 2024.

Jrk nr.RiikOsavõtu
kordi
KuldHõbePronksKokku
1. Saksa FV, Saksamaa143339
2. Hispaania123115
3. Itaalia112215
4. Prantsusmaa112114
5. NSV Liit Venemaa121315
6. Tšehhoslovakkia, Tšehhi Vabariik111135
Portugal91135
8. Holland111045
9. Tšehhoslovakkia, Slovaki Vabariik61023
Taani101023
11. Kreeka41001
12. Jugoslaavia40202
13. Inglismaa110123
14. Belgia70112
15. Ungari50011
Rootsi70011
Türgi60011
Wales20011

Finaalturniiridel osalenud meeskondade mängud

Kuni 1992. aastani kasutatud süsteemi järgi anti võidu eest 2 punkti, alates 1996. aastast võidu eest 3 punkti. Selles edetabelis on arvestatud võidu eest 3 punkti, viigi eest 1 ja kaotuse eest 0 punkti. Statistika kohaselt arvestatakse lisaajal otsustatud matše võitudena ja kaotustena, penaltiseeriaga otsustatud matše aga viikidena. Meeskonnad on järjestatud punktide kogusumma, seejärel väravate vahe ning edasi löödud väravate järgi.

Seisuga 5. juuli 2024.[3]

Jrk nr.RiikOsavõtu
kordi
MängudVõidudViigidKaotusedLöödud
väravad
Sisselastud
väravad
Väravate
vahe
Punktid
1. Saksamaa [a]14583014148959+30104
2. Hispaania12512615107944+3593
3. Itaalia1149221985536+1985
4. Prantsusmaa11482315107251+2184
5. Holland1144239127446+2878
6. Portugal9442112116141+2075
7. Inglismaa11431716105640+1667
8. Tšehhi [b]1140159175152-153
9. Venemaa[c]1236137164052-1246
10. Belgia726123113330+339
11. Taani1037109184452-1039
12. Horvaatia7259883334-135
13. Rootsi72477103028+228
14. Šveits62351172428-426
15. Slovakkia[d]696582128-726
16. Türgi62372142238-1623
17. Kreeka4165381420-618
18. Wales2105141312+116
19. Austria4144281418-414
20. Poola5172871421-714
21. Ungari5143471625-913
22. Ukraina4144191023-1313
23. Serbia[e]61734102341-1813
24. Rumeenia62026121427-1312
25. Šotimaa412237717-109
26. Island1522189-18
27. iirimaa310226617-118
28. Sloveenia2706167-16
29. Norra131111104
30. Gruusia1411258-34
31. Albaania2611448-44
32. Bulgaaria26114413-94
33. Põhja-Iirimaa1410323-13
34. Soome1310213-23
35. Läti1301215-41
36. Põhja-Makedoonia1300328-60

Märkused

Statistikat

Enim järjestikuseid võite (kaasa arvatud kvalifikatsioon)

Enim järjestikuseid võite

Enim järjestikuseid kaotusi

Enim järjestikuseid mänge kaotuseta

Enim järjestikuseid mänge võiduta

Enim järjestikuseid mänge väravat sisse laskmata

Enim mänge

Enim võite

Enim viike

Enim kaotusi

Kõrgeim võiduprotsent

Madalaim kaotusprotsent

Parim väravate vahe

Halvim väravate vahe

Enim kohtumisi kahe meeskonna vahel

Enim medaleid mängijal

  • 3 Rainer Bonhof, Saksamaa (1972 - 1., 1976 - 2., 1980 - 1.)

Enim võidetud mängudes osalenud

Enim mänge

Enim mänge (väravavaht)

Noorim mängija

  • 16 aastat 338 päeva, Lamine Yamal ( Hispaania vs Horvaatia 2024)

Noorim mängija finaalis

  • 18 aastta 327 päeva, Renato Sanches (Portugal vs Prantsusmaa 2016)

Vanim mängija

  • 41 aastat 130 päeva, Pepe (Portugal vs Prantsusmaa 2024)

Vanim mängija finaalis

  • 38 aastat 232 päeva, Jens Lehmann (Saksamaa vs Hispaania 2008)

Vanim kapten

Enim löödud väravaid

  • 14 Cristiano Ronaldo, Portugal (2 - 2004, 1 - 2008, 3 - 2012, 3 - 2016, 5 - 2020)

Enim löödud väravaid (koos kvalifikatsiooniga)

  • 55 Cristiano Ronaldo, Portugal

Enim löödud väravaid kvalifikatsiooniturniiril

Enim löödud väravaid ühel finaalturniiril

Enim löödud väravaid finaalis

  • 2 Gerd Müller (1972), Horst Hrubesch (1980), Oliver Bierhoff (1996)

Kiireim kübaratrikk

  • 18 minutit, Michel Platini (Prantsusmaa vs Jugoslaavia 1984)

Noorim väravalööja

Vanim väravalööja

  • 38 aastat 289 päeva, Luka Modrić (Horvaatia vs Itaalia 2024)

Kiireim värav

  • 23 sekundit, Nedim Bajrami (Albaania vs Itaalia 2024)

Kiireim värav finaalis

  • 2 minutit, Luke Shaw (Inglismaa vs Itaalia 2020)

Viited

Välislingid