Euroopa meistrivõistlused jalgpallis
Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused (inglise keeles European Football Championship) on Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Selles osalevad UEFA liikmesmaade rahvuskoondised.
![]() | |
Asutatud | 1960 |
---|---|
Regioon | Euroopa (UEFA) |
Meeskondade arv | 24 (finaalturniir) |
Praegune meister | Itaalia (2. tiitel) |
Kõige edukam meeskond | Saksamaa (3 tiitlit, 3 teist kohta) Hispaania (3 tiitlit, 1 teine koht) |
Koduleht | http://www.uefa.com/uefaeuro/index.html |
Kuueteistkümnel Euroopa meistrivõistluste turniiril on võitnud kümme rahvusmeeskonda: Saksamaa ja Hispaania on võitnud kolm tiitlit, Itaalia ja Prantsusmaa kaks ning Nõukogude Liit, Tšehhoslovakkia, Holland, Taani, Kreeka ja Portugal ühe tiitli. Hispaania ainus meeskond, kes on võitnud ka järjestikuse tiitli, tehes seda 2008. ja 2012. aastal.
Ajaloost
Aastatel 1927–1960 peeti kuus korda Kesk-Euroopa rahvusvahelisi karikavõistlusi. Võistlesid Austria, Ungari, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Šveitsi ja Jugoslaavia rahvusmeeskonnad. Üleeuroopalise jalgpalliturniiri idee pakkus esmakordselt välja Prantsuse Jalgpalliföderatsiooni peasekretär Henri Delaunay 1927. aastal, kuid turniiri alustati alles 1958. aastal valikmängudega, kolm aastat pärast Delaunay surma.[1] Delaunay auks on võitnud meeskonnale antav karikas nimetatud tema järgi.
Finaalturniire korraldatakse alates 1960. aastast iga nelja aasta tagant. Algul nimetati neid võistlusi Euroopa rahvaste karikavõistlusteks European Nations Cup, alates 1968. aastast kannavad nad praegust nime.
Kuni 1976. aastani mängis finaalturniiril neli meeskonda. 1980. aastast osales finaalturniiril 8 meeskonda ja 1996. aastast mängis finaalturniiril 16 rahvuskoondist.
2007. aastal tegid Iirimaa jalgpalliliit ja Šoti jalgpalliliit ettepaneku turniiri võistkondade arvu suurendamiseks, mille UEFA täitevkomitee kinnitas 2008. aasta septembris.[2] 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal osales esmakordselt 24 meeskonda. Meeskonnad loositakse 6 alagruppi. Alagrupimängude ajakava koostatakse varem, kuid alagruppide kaks viimast mängu peavad algama üheaegselt. Kuus alagrupi võitjat, kuus alagrupis teiseks jäänud ja neli paremat kolmanda koha saanud meeskonda pääsevad kaheksandikfinaali, millest alates toimuvad väljalangemismängud. Kui mõnes väljalangemismängus on tulemus pärast normaalaega endiselt võrdne, kasutatakse võitja selgitamiseks lisaaega ja penalteid. Erinevalt jalgpalli maailmameistrivõistlustest ei selgitata Euroopa turniiril kolmandat koha omanikku (alates 1984. aastast).
Finaalturniirile pääsejad selgitatakse valikmängude põhjal. 1960. ja 1964. aastal peeti valikmängud karikasüsteemis kodus ja võõrsil mängitud väljalangemismängudena. Alates 1968. aastast on kasutusel olnud nii valikturniirid kui ka väljalangemismängud. Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.
Turniiri võitja saab õiguse osaleda FIFA konföderatsioonide karikavõistlustel.
2020. aasta turniir viidi läbi 11 Euroopa riigis (Aserbaidžaan, Taani, Inglismaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Rumeenia, Venemaa, Šotimaa ja Hispaania) ning see lõppes Itaalia võiduga finaalis Inglismaa üle.
Medalivõitjad
- pen. – penaltiseeria
Medalitabel
Kolmanda koha mänge ei mängita alates 1984. aastast, poolfinaalis kaotanud meeskondadele on arvestatud pronksmedalid.
Seisuga 6. juuli 2024.
Jrk nr. | Riik | Osavõtu kordi | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|---|
1. | ![]() | 14 | 3 | 3 | 3 | 9 |
2. | ![]() | 12 | 3 | 1 | 1 | 5 |
3. | ![]() | 11 | 2 | 2 | 1 | 5 |
4. | ![]() | 11 | 2 | 1 | 1 | 4 |
5. | ![]() ![]() | 12 | 1 | 3 | 1 | 5 |
6. | ![]() | 11 | 1 | 1 | 3 | 5 |
![]() | 9 | 1 | 1 | 3 | 5 | |
8. | ![]() | 11 | 1 | 0 | 4 | 5 |
9. | ![]() ![]() | 6 | 1 | 0 | 2 | 3 |
![]() | 10 | 1 | 0 | 2 | 3 | |
11. | ![]() | 4 | 1 | 0 | 0 | 1 |
12. | ![]() | 4 | 0 | 2 | 0 | 2 |
13. | ![]() | 11 | 0 | 1 | 2 | 3 |
14. | ![]() | 7 | 0 | 1 | 1 | 2 |
15. | ![]() | 5 | 0 | 0 | 1 | 1 |
![]() | 7 | 0 | 0 | 1 | 1 | |
![]() | 6 | 0 | 0 | 1 | 1 | |
![]() | 2 | 0 | 0 | 1 | 1 |
Finaalturniiridel osalenud meeskondade mängud
Kuni 1992. aastani kasutatud süsteemi järgi anti võidu eest 2 punkti, alates 1996. aastast võidu eest 3 punkti. Selles edetabelis on arvestatud võidu eest 3 punkti, viigi eest 1 ja kaotuse eest 0 punkti. Statistika kohaselt arvestatakse lisaajal otsustatud matše võitudena ja kaotustena, penaltiseeriaga otsustatud matše aga viikidena. Meeskonnad on järjestatud punktide kogusumma, seejärel väravate vahe ning edasi löödud väravate järgi.
Seisuga 5. juuli 2024.[3]
Jrk nr. | Riik | Osavõtu kordi | Mängud | Võidud | Viigid | Kaotused | Löödud väravad | Sisselastud väravad | Väravate vahe | Punktid |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | ![]() | 14 | 58 | 30 | 14 | 14 | 89 | 59 | +30 | 104 |
2. | ![]() | 12 | 51 | 26 | 15 | 10 | 79 | 44 | +35 | 93 |
3. | ![]() | 11 | 49 | 22 | 19 | 8 | 55 | 36 | +19 | 85 |
4. | ![]() | 11 | 48 | 23 | 15 | 10 | 72 | 51 | +21 | 84 |
5. | ![]() | 11 | 44 | 23 | 9 | 12 | 74 | 46 | +28 | 78 |
6. | ![]() | 9 | 44 | 21 | 12 | 11 | 61 | 41 | +20 | 75 |
7. | ![]() | 11 | 43 | 17 | 16 | 10 | 56 | 40 | +16 | 67 |
8. | ![]() | 11 | 40 | 15 | 9 | 17 | 51 | 52 | -1 | 53 |
9. | ![]() | 12 | 36 | 13 | 7 | 16 | 40 | 52 | -12 | 46 |
10. | ![]() | 7 | 26 | 12 | 3 | 11 | 33 | 30 | +3 | 39 |
11. | ![]() | 10 | 37 | 10 | 9 | 18 | 44 | 52 | -10 | 39 |
12. | ![]() | 7 | 25 | 9 | 8 | 8 | 33 | 34 | -1 | 35 |
13. | ![]() | 7 | 24 | 7 | 7 | 10 | 30 | 28 | +2 | 28 |
14. | ![]() | 6 | 23 | 5 | 11 | 7 | 24 | 28 | -4 | 26 |
15. | ![]() | 6 | 9 | 6 | 5 | 8 | 21 | 28 | -7 | 26 |
16. | ![]() | 6 | 23 | 7 | 2 | 14 | 22 | 38 | -16 | 23 |
17. | ![]() | 4 | 16 | 5 | 3 | 8 | 14 | 20 | -6 | 18 |
18. | ![]() | 2 | 10 | 5 | 1 | 4 | 13 | 12 | +1 | 16 |
19. | ![]() | 4 | 14 | 4 | 2 | 8 | 14 | 18 | -4 | 14 |
20. | ![]() | 5 | 17 | 2 | 8 | 7 | 14 | 21 | -7 | 14 |
21. | ![]() | 5 | 14 | 3 | 4 | 7 | 16 | 25 | -9 | 13 |
22. | ![]() | 4 | 14 | 4 | 1 | 9 | 10 | 23 | -13 | 13 |
23. | ![]() | 6 | 17 | 3 | 4 | 10 | 23 | 41 | -18 | 13 |
24. | ![]() | 6 | 20 | 2 | 6 | 12 | 14 | 27 | -13 | 12 |
25. | ![]() | 4 | 12 | 2 | 3 | 7 | 7 | 17 | -10 | 9 |
26. | ![]() | 1 | 5 | 2 | 2 | 1 | 8 | 9 | -1 | 8 |
27. | ![]() | 3 | 10 | 2 | 2 | 6 | 6 | 17 | -11 | 8 |
28. | ![]() | 2 | 7 | 0 | 6 | 1 | 6 | 7 | -1 | 6 |
29. | ![]() | 1 | 3 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 0 | 4 |
30. | ![]() | 1 | 4 | 1 | 1 | 2 | 5 | 8 | -3 | 4 |
31. | ![]() | 2 | 6 | 1 | 1 | 4 | 4 | 8 | -4 | 4 |
32. | ![]() | 2 | 6 | 1 | 1 | 4 | 4 | 13 | -9 | 4 |
33. | ![]() | 1 | 4 | 1 | 0 | 3 | 2 | 3 | -1 | 3 |
34. | ![]() | 1 | 3 | 1 | 0 | 2 | 1 | 3 | -2 | 3 |
35. | ![]() | 1 | 3 | 0 | 1 | 2 | 1 | 5 | -4 | 1 |
36. | ![]() | 1 | 3 | 0 | 0 | 3 | 2 | 8 | -6 | 0 |
Märkused
Statistikat
Enim järjestikuseid võite (kaasa arvatud kvalifikatsioon)
- 15
Itaalia
Enim järjestikuseid võite
- 5
Prantsusmaa,
Holland,
Tšehhi,
Itaalia,
Hispaania
Enim järjestikuseid kaotusi
Enim järjestikuseid mänge kaotuseta
- 14
Hispaania
Enim järjestikuseid mänge võiduta
Enim järjestikuseid mänge väravat sisse laskmata
Enim mänge
- 58
Saksamaa
Enim võite
- 30
Saksamaa
Enim viike
- 19
Itaalia
Enim kaotusi
- 18
Taani
Kõrgeim võiduprotsent
- 52,3
Holland
Madalaim kaotusprotsent
- 16,3
Itaalia
Parim väravate vahe
- +35
Hispaania
Halvim väravate vahe
Enim kohtumisi kahe meeskonna vahel
Enim medaleid mängijal
- 3 Rainer Bonhof, Saksamaa (1972 - 1., 1976 - 2., 1980 - 1.)
Enim võidetud mängudes osalenud
- 13 Cristiano Ronaldo, Portugal (2004–2024)
Enim mänge
- 30 Cristiano Ronaldo, Portugal (2004–2024)
Enim mänge (väravavaht)
- 20 Manuel Neuer, Saksamaa (2012–2024)
Noorim mängija
- 16 aastat 338 päeva, Lamine Yamal ( Hispaania vs Horvaatia 2024)
Noorim mängija finaalis
- 18 aastta 327 päeva, Renato Sanches (Portugal vs Prantsusmaa 2016)
Vanim mängija
- 41 aastat 130 päeva, Pepe (Portugal vs Prantsusmaa 2024)
Vanim mängija finaalis
- 38 aastat 232 päeva, Jens Lehmann (Saksamaa vs Hispaania 2008)
Vanim kapten
- 39 aastat 151 päeva, Cristiano Ronaldo (Portugal vs Prantsusmaa 2024)
Enim löödud väravaid
- 14 Cristiano Ronaldo, Portugal (2 - 2004, 1 - 2008, 3 - 2012, 3 - 2016, 5 - 2020)
Enim löödud väravaid (koos kvalifikatsiooniga)
- 55 Cristiano Ronaldo, Portugal
Enim löödud väravaid kvalifikatsiooniturniiril
- 14 Romelu Lukaku, Belgia (2024 kvalifikatsioon)
Enim löödud väravaid ühel finaalturniiril
- 9 Michel Platini, Prantsusmaa (1984)
Enim löödud väravaid finaalis
- 2 Gerd Müller (1972), Horst Hrubesch (1980), Oliver Bierhoff (1996)
Kiireim kübaratrikk
- 18 minutit, Michel Platini (Prantsusmaa vs Jugoslaavia 1984)
Noorim väravalööja
- 18 aastat 141 päeva, Johan Vonlanthen (Šveits vs Prantsusmaa 2004)
Vanim väravalööja
- 38 aastat 289 päeva, Luka Modrić (Horvaatia vs Itaalia 2024)
Kiireim värav
- 23 sekundit, Nedim Bajrami (Albaania vs Itaalia 2024)
Kiireim värav finaalis
- 2 minutit, Luke Shaw (Inglismaa vs Itaalia 2020)