Ersa keel

Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma. Seda kõneleb umbes 500 000 ersat, kes elavad peamiselt Volga keskjooksul Mordva Vabariigi idaosas ja Orenburgi, Nižni Novgorodi, Samara ja Uljanovski oblastites; samuti Baškortostanis, Tatarstanis ja Tšuvaššias. Ersa keelega sarnaneb väga mokša keel, koos nimetatakse neid ka tihti mordva keelteks. Teine lähem sugulaskeel on mari keel.

ersa keel (эрзянь кель)
KõneldakseVenemaal
Kõnelejaid ka Armeenias, Aserbaidžaanis, Eestis, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Türkmenistanis, Ukrainas ja Usbekistanis
PiirkonnadMordva, Orenburgi oblast, Nižni Novgorodi oblast, Samara oblast, Uljanovski oblast, Baškortostan, Tatarstan, Tšuvaššia
Kokku kõnelejaidligikaudu 300 000 (2010)[1]
Keelesugulusuurali keeled
 soome-ugri keeled
  soome-permi keeled
   soome-volga keeled
    mordva keeled
     ersa keel
Ametlik staatus
Ametlik keelde jure Mordva
Keelekoodid
ISO 639-2myv

Ersa keelt peetakse ohustatud keeleks.[2]

Tähestik

Ersa keelt kirjutatakse kirillitsas:

А аБ бВ вГ гД дЕ еЁ ёЖ жЗ зИ иЙ йК кЛ лМ мН нО о
П пР рС сТ тУ уФ фХ хЦ цЧ чШ шЩ щЪ ъЫ ыЬ ьЭ эЮ юЯ я

Lihtsustatud hääldus

TähtHääldus
А а[a]
Б б[b]
В в[v]
Г г[g]
Д д[d]
Е е[je]
Ё ё[jo]
Ж ж[ʒ]
З з[z]
И и[i]
Й й[j]
К к[k]
Л л[l]
М м[m]
Н н[n]
О о[o]
П п[p]
Р р[r]
С с[s]
Т т[t]
У у[u]
Ф ф[f]
Х х[h]
Ц ц[ts]
Ч ч[tš]
Ш ш[š]
Щ щ[štš]
Ъ ъ(kõvendusmärk)
Ы ы[õ]
Ь ь(pehmendusmärk)
Э э[e]
Ю ю[ju]
Я я[ja]

Kirjakeel kujunes vene tähestiku baasil välja aastal 1925.

Grammatika

Arvsõnad

12345678910201001000
вейке (ве)кавтоколмонилеветекотосисемкавксовейксэкеменькомсьсядотёжа

Isikulised asesõnad

AinsusMitmus
1.монминь
2.тонтынь
3.сонсынь

Küsisõnad

мезе "mis", ки "kes", кода "kuidas", зняро, зяро "kui palju", косо "kus", ков "kuhu", знярдо, зярдо "millal", кодамо "milline", мень "missugune", мекс "miks".

Kasutus meedias

Ersa keelt tarvitatakse Mordva vabariigis tele- ja raadiosaadetes. Ersa keeles ilmuvad ajalehed Erzjan Pravda ja Erzjan Mastor.

Vaata ka

Viited

Välislingid