Lühend | EKN |
---|---|
Asutatud | 16. veebruaril 1989 |
Tüüp | usuühing |
Tegevuspiirkond | Eesti |
Liikmed | EKN-i kuuluvad kirikud |
President | Urmas Viilma |
Veebileht | EKN |
Eesti Kirikute Nõukogu (lühend EKN) on Eesti kristlike kirikute ja koguduste liitude organisatsioon.
Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvad:
20. novembri 2022 seisuga on Eesti Kirikute Nõukogus ametis:
Eesti Kirikute Nõukogu asutati Kuremäel, Pühtitsa kloostris 16. veebruaril 1989. aastal. Asutamisotsusele kirjutasid alla Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku poolt peapiiskop Kuno Pajula, Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja Eesti piiskopkonna poolt metropoliit Aleksius, Evangeeliumi Kristlaste Baptistide poolt vanempresbüter Ülo Meriloo, Eesti Metodisti Kiriku poolt superintendent Olav Pärnamets, Seitsmenda Päeva Advendistide poolt vanempresbüter Aarne Kriisk, Katoliku Kiriku poolt vaatlejana preester Rein Õunapuu.[1][2]
Katoliku kirik sai täisliikmeks 1994. aastal, 1990. aastatel lisandusid vaatlejaliikmetena Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Kogudus ja Eesti Kristlik Nelipühi Kirik[3]; 2000. aastatel lisandus ka Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik
Eesti Kirikute Nõukogu presidendid on olnud 1989–1993 Kuno Pajula, 1993–2013 Einar Soone, 2013–2022 Andres Põder ja alates 2022. aastast Urmas Viilma.
Täitevsekretäri ehk tegevjuhi ametit on pidanud 1996–2004 Eerik Jõks, 2004–2011 Tauno Teder (2009–2011 pikaajalises välislähetuses), 2009–2022 Ruudi Leinus (2009–2011 kohusetäitjana), alates 2022. aastast Vilver Oras.
Eesti Kirikute Nõukogu on avaldanud seisukohad bioeetiliste küsimuste osas[4]; homoseksuaalsuse suhtes[5]; suhtumisest põgenike vastuvõtmisesse[6]; avaldanud arvamust mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni suhtes[7] ja raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise kohta[8].
Muuhulgas on Eesti Kirikute Nõukogu võtnud sõna ka religiooniõpetuse teemadel.
2012. aasta sügisel saatis EKN justiitsminister Kristen Michalile oma arvamuse kooseluseaduse eelnõu kohta, milles avaldas vastuseisu mitteabieluliste kooseluvormide abielusarnasele registreerimisele, kuna EKN-i hinnangul viiks see homoseksuaalsuse heakskiitmise ja propageerimise levikuni ühiskonnas: "Kirikute Nõukogu leiab, korrates juba varem väljendatud seisukohta, et homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida."[9]
EKN korraldab regulaarseid religioonisotsioloogilisi uuringuid "Elust, usust ja usuelust" (1995, 2000, 2005-2006, 2010[10], 2015[11]); viib läbi projekti Teeliste Kirikud; annab välja oikumeenilist aastapreemiat ning korraldab oikumeeniliste projektide konkursse[12].
EKN on välja andnud oma tegevusega seotud raamatuid.