Detsember 2016
2016. aasta detsember algas neljapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast laupäeval.
- Ameerika Ühendriikide valitud president Donald Trump nimetas oma kaitseministri kandidaadiks merejalaväe erukindrali James Mattise.[1]
- Boliivia peatas lennuettevõtte LaMia tegevusloa. 28. novembril kukkus Colombias kütuse lõppemise tõttu alla firma ainus töökorras reisilennuk, õnnetuses hukkus üle 70 inimese.[2]
- Colombia parlamendi alamkoda kiitis ühehäälselt heaks valitsuse ja vasakpoolse relvarühmituse FARC vahel sõlmitud uue rahulepingu, lõpetades sellega 52 aastat kestnud kodusõja. Rahulepingu eelmine versioon kukkus rahvahääletusel läbi ja uut versiooni rahvahääletusele enam ei pandud.[3]
- Gambias toimusid presidendivalimised. Valimised võitis ühendatud opositsiooni kandidaat Adama Barrow, kes kogus 45,5% valijate toetuse. Senine riigipea Yahya Jammeh sai 36,7% häältest.[4]
- Prantsusmaa president François Hollande teatas, et ei kandideeri 2017. aasta presidendivalimistel.[5]
- Rootsis Göteborgis algas kolmepäevane üle-euroopaline kutsemeistrivõistlus EuroSkills, kus Eestit esindab 14 kutsekoolide õpilast.[6]
- Saksamaal ilmus tuntud prantsuse satiiriajakirja Charlie Hebdo esimene saksakeelne väljaanne.[7]
- Tai kroonprints Maha Vajiralongkorn võttis vastu riigi parlamendi ettepaneku astuda troonile ja sai sellega ametlikult Tai kuningaks.[8]
- Venemaa president Vladimir Putin pidas oma aastakõne. Selles rõhutas ta, et Venemaa ei soovi kellelegi vastanduda ja soovib eelkõige leida maailmas sõpru. President väljendas ka valmisolekut koostööks Ameerika Ühendriikide uue valitsusega.[9]
- Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri ja spordi peadirektoraadi peadirektor Martine Reicherts, kes kohtus oma visiidi raames teiste seas ka kultuuriministri Indrek Saare ning haridus- ja teadusministri Mailis Repsiga.[6]
- Eesti valitsus kuulutas välja kaitseväe esimese välkõppuse, millega kutsuti järgmisest päevast õppustele 303 reservväelast. Tegemist oli riigikaitseseaduse selle sätte esmakordse rakendamisega, mis annab kaitseväele võimaluse reservväelased 24 tunni jooksul kokku kutsuda.[10]
- Kuressaares allkirjastasid Saare maakonna 11 omavalitsuse esindajad ühinemislepingu, millega tekib alates 1. jaanuarist 2018 peaaegu kogu saart hõlmav Saaremaa vald. Ühinemisprotsessist jäi esialgu kõrvale ainult Pöide vald.[11]
- Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses algas kahepäevane noorte infomess Teeviit.[6]
- Ameerika Ühendriikide valitud president Donald Trump võttis vastu õnnitluskõne Taiwani presidendilt Cai Yingwenilt, põhjustades sellega diplomaatilise skandaali. Hiina avaldas Trumpi käitumise peale järgmisel päeval ametlikku protesti, sest Hiina Rahvavabariik ei tunnista Taiwani iseseisvust. Alates 1979. aastast ei ole ükski Ameerika Ühendriikide (valitud) president Taiwani riigijuhtidega ametlikul tasandil vestelnud.[12]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry kohtus Roomas paavst Franciscusega ja Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Peamiselt keskenduti kõnelustel olukorrale Süürias.[13]
- Ameerika Ühendriikides California osariigis Oaklandis puhkes kohaliku aja järgi kell 23.30 tulekahju endises laohoones, kus toimus parasjagu pidu. Põlengus hukkus esialgsetel andmetel 9 inimest, hiljem kasvas ohvrite arv 36 inimeseni.[14][15]
- Bulgaaria peaministri kohusetäitja Bojko Borisov sai volitused uue valitsuse moodustamiseks, kuid loobus sellest kohe samal päeval.[4]
- Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks Piraadipartei juhile Birgitta Jónsdóttirile.[4]
- Eesti regionaalhalduse minister Mihhail Korb tegi ringsõidu Jõgeva maakonnas.[6]
- Egiptuse kõrgeim konstitutsioonikohus jättis jõusse 2013. aastal vastu võetud seaduse, mis keelab riigis tänavameeleavalduste korraldamise.[16]
- Gaboni siseministeerium teatas, et algselt 27. detsembrile määratud parlamendivalimised lükatakse rahapuudusel edasi 2017. aasta juulisse.[17]
- Kanadas astus Yukoni territooriumi peaministrina ametisse Sandy Silver.[4]
- Lõuna-Korea pealinnas Seoulis kogunesid sajad tuhanded inimesed kuuendat nädalavahetust presidendipalee juurde meeleavaldusele, millega nõuti korruptsiooniskandaali sattunud president Park Geun-hye tagasiastumist.[18]
- Norra parempoolne vähemusvalitsus jõudis parlamendis kahe tsentristliku erakonnaga kokkuleppele 2017. aasta riigieelarve projekti osas. Kui valitsus poleks 5. detsembriks eelarvele parlamendi enamuse toetust saavutanud, oleks valitsusel tulnud tagasi astuda.[19]
- Eestis teatas Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali korraldaja Tiina Lokk oma lahkumisest Reformierakonnast.[20]
- Austrias toimusid presidendivalimiste teise vooru kordusvalimised. Valimised võitis eesti päritolu sõltumatu kandidaat Alexander Van der Bellen, kes pälvis umbes 53% valijate toetuse. Tema vastaskandidaati, Austria Vabaduspartei esindajat Norbert Hoferit toetas umbes 47% valimas käinud inimestest. Valimisaktiivsus oli 74%.[4]
- Brasiilias toimusid üleriigilised meeleavaldused korruptsiooni vastu ja läbipaistvuse nõudmiseks. Riigi suurimas linnas São Paulos avaldas meelt umbes 15 000 inimest.[21]
- Itaalias toimus referendum põhiseaduse muutmiseks.
- Kuubal Santiago de Cubas toimusid riigi endise presidendi ja revolutsiooni juhi Fidel Castro matused. Castro maeti Kuuba luuletaja ja vabadusvõitluse juhi José Martí kõrvale.[22]
- Usbekistanis toimusid presidendivalimised. Valimised võitis peaminister Shavkat Mirziyoyev, keda toetas keskvalimiskomisjoni andmetel 88,61% valimistel osalenud inimestest. Valimisaktiivsus oli 87,8%.[23][4]
- Bermuda kubernerina vannutati ametisse John Rankin.[4]
- Filipiinidel astus erimeelsuste tõttu presidendiga valitsuse koosseisust tagasi asepresident Leni Robredo, kes jäi aga edasi asepresidendiks ja lubas asuda juhtima president Rodrigo Duterte vastast opositsiooni.[24]
- Itaalias teatas tagasiastumisest peaminister Matteo Renzi, kes oli oma ametis jätkamise sidunud eelmisel päeval toimunud põhiseadusreferendumi tulemusega. President Sergio Mattarella palvel nõustus ta valitsusjuhiks jääma kuni eelarve vastuvõtmiseni.[4][25]
- Prantsusmaal teatas oma tagasiastumisest peaminister Manuel Valls. Ühtlasi teatas Valls kavatsusest pürgida Sotsialistliku Partei presidendikandidaadiks 2017. aasta presidendivalimistel.[4]
- Uus-Meremaa peaminister John Key teatas, et astub 12. detsembril perekondlikel põhjustel ametist tagasi.[4]
- Eesti peaminister Jüri Ratas avaldas toetust skandaalidesse sattunud maaeluminister Martin Repinski jätkamisele ministri ametikohale. Repinski jätkamisele ministrina avaldas toetust ka XIII Riigikogu Keskerakonna fraktsioon.[26]
- Reformierakonna esimees ja endine peaminister Taavi Rõivas teatas, et kavatseb erakonna esimehe ametikohalt tagasi astuda ja teeb ettepaneku kutsuda 2017. aasta alguses kokku erakonna üldkogu uue esimehe ja juhatuse valimiseks.[27] Samal päeval teatasid oma kandideerimisest erakonna esimeheks Hanno Pevkur ja Kristen Michal.[28]
- Bussiettevõte Hansabuss teatas, et omandas 74-protsendilise enamusosaluse peamiselt Harju maakonnas reisijatevedu teostavas transpordiettevõttes Samat.[29]
- Belgias Brüsselis algas NATO välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osaleb ka Eesti välisminister Sven Mikser.[30]
- Poola ülemkohus jättis jõusse madalama astme kohtu otsuse, mille kohaselt ei anta Ameerika Ühendriikides lapsepilastamises süüdi mõistetud filmilavastajat Roman Polanskit Ameerika Ühendriikidele välja.[31]
- Prantsusmaa uueks peaministriks nimetati eelmisel päeval tagasi astunud Manuel Vallsi asemel senine siseminister Bernard Cazeneuve.[4]
- Saksamaal Essenis toimunud Kristlik-Demokraatliku Liidu kongressil valiti erakonna esimeheks tagasi liidukantsler Angela Merkel.[32]
- Eesti kaitseminister Margus Tsahkna tegi tutvumisvisiidi Ida- ja Lääne-Viru maakonnas paiknevatesse kaitseväe üksustesse.[30]
- Eesti maaeluminister Martin Repinski esitas peaminister Jüri Ratasele tagasiastumispalve, põhjendades seda oma varasemast elust üles jäänud "lahtiste otstega", mille tõttu on peaminister ja Eesti Keskerakond sattunud "tule alla".[33]
- Eestis tehti teatavaks Aadu Luukase missioonipreemia laureaadid, kelleks said president Arnold Rüütel ja tema abikaasa, etnoloog Ingrid Rüütel.[34]
- Ameerika Ühendriikide valitud president Donald Trump nimetas sisejulgeolekuministri kandidaadiks erukindral John Kelly.[35]
- Ameerika Ühendriikide uudisteajakiri Time nimetas 2016. aasta inimeseks Ameerika Ühendriikide valitud presidendi Donald Trumpi.[36]
- Belgias Brüsselis algas Euroopa Liidu liikmesriikide justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindas justiitsminister Urmas Reinsalu.[30]
- Bulgaarias sai volitused valitsuse moodustamiseks Sotsialistliku Partei esimees Kornelia Ninova, kuid ta teatas kohe, et ei suuda uut valitsust kokku panna.[4]
- Ghanas toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Presidendivalimistel osutus edukaks opositsiooni kandidaat Nana Akufo-Addo, kes sai 53,8% antud häältest. Tema peamine vastaskandidaat, senine president John Dramani Mahama pälvis 44,4% valijate toetuse.[37]
- Indoneesia Acehi provintsi idarannikut tabas kohaliku aja järgi kell 5 hommikul tugev maavärin. Provintsivõimude hinnangul hukkus maavärinas vähemalt 93 inimest ja sai vigastada veel üle 500 inimese.[38]
- Itaalia parlament kiitis heaks 2017. aasta riigieelarve. Kuna peaminister Matteo Renzi oli lubanud ametisse jääda kuni eelarve vastuvõtmiseni, esitas ta samal õhtul president Sergio Mattarellale uue tagasiastumispalve.[39]
- Pakistani põhjaosa mägedes kukkus kohaliku aja järgi kell 16.42 alla lennufirmale Pakistan International Airlines kuulunud reisilennuk 48 inimesega pardal. Õnnetuses hukkus vähemalt 40 inimest, teiste seas ka Pakistani endine popstaar, hilisem islamivaimulik Junaid Jamshed.[40]
- Šveitsi parlament valis 2017. aastaks liidupresidendiks Doris Leuthardi. Tema poolt hääletas 207 parlamendiliikmest 188.[4]
- Eesti president Kersti Kaljulaid tegi ametliku visiidi Prantsusmaale ja kohtus Prantsusmaa presidendi François Hollande'iga.[41]
- Eesti peaminister Jüri Ratas tegi oma ametiaja esimese ametliku välisvisiidi. Peaminister külastas Soomet, kus kohtus sealse peaministri Juha Sipiläga.[30]
- Eesti peaminister Jüri Ratas nimetas uueks maaeluministri kandidaadiks Tarmo Tamme.[42]
- Keskkriminaalpolitsei pidas kinni Tallinna Televisiooni juhatuse liikme Toomas Lepa ja veel kolm inimest, kelle seas oli ka telejaama toimetaja Mart Ummelas. Vastavalt kahtlustusele lasi Toomas Lepp mitme aasta vältel maksta Tallinna Televisioonil temaga seotud ettevõttele igakuiselt tasu teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud.[43]
- Meediakontsern AS Eesti Meedia omandas 2018. aasta taliolümpiamängude ja 2020. aasta suveolümpiamängude ülekandeõigused. Varem oli Eesti Rahvusringhääling lõpetanud läbirääkimised ülekandeõiguste omandamiseks nende liiga kõrge maksumuse tõttu.[44]
- Saksamaal Hamburgis algas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister Sven Mikser. Kohtumise keskne teema oli Venemaa agressioon Ukrainas ja OSCE roll selle kriisi lahendamisel.[30]
- Eesti president Kersti Kaljulaid oli ametlikul visiidil Belgias Brüsselis, kus ta kohtus NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.[45]
- Eesti Keskerakonna aseesimees Mailis Reps möönis Eesti Televisiooni eetris, et tema erakonna koostööleppel Venemaa valitseva erakonnaga Ühtne Venemaa on Eesti venekeelse elanikkonna jaoks märgiline tähendus, mistõttu Keskerakond ei julge seda tühistada ega peatada.[46]
- Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondina tegutseva Kristi ja Siim Kallase fondi 2016. aasta stipendiumi pälvis näitleja ja lavastaja Anu Lamp.[47]
- Ameerika Ühendriikides lükkas Michigani osariigi ülemkohus tagasi Rohelise Partei kandidaadi Jill Steini taotluse presidendivalimistel Michiganis antud häälte ülelugemiseks.[48]
- Euroopa Nõukogu õigusekspertide paneel avaldas oma hinnangu, mille kohaselt on Türgis pärast juulikuist riigipöördekatset toimunud riigitöötajate vallandamised vastuolus nii Türgi põhiseaduse kui ka rahvusvahelise õigusega.[49]
- Gambia president Yahya Jammeh teatas, et ei tunnista 1. detsembril toimunud ja tema jaoks kaotusega lõppenud presidendivalimiste tulemusi ning kutsus üles korraldama uusi presidendivalimisi.[50]
- Lõuna-Korea parlament avaldas häältega 234:56 umbusaldust president Park Geun-hyele. Ta kõrvaldati kohe ametist ja presidendi kohuseid asus täitma peaminister Hwang Kyo-ahn.[4]
- Läti pealinnas Riias toimus Balti Ministrite Nõukogu kohtumine, kus osalesid kõigi kolme Balti riigi peaministrid.[30]
- Nigeeria kirdeosas Madagali linnas lasid ennast õhku kaks naissoost enesetaputerroristi. Rünnakus hukkus 30 ja sai vigastada 57 inimest.[51]
- Eesti president Kersti Kaljulaid määras Tarmo Tamme maaeluministriks.[52]
- Eesti kultuuriminister Indrek Saar külastas Narvat.[30]
- Tallinna Televisiooni nõukogu vabastas ametist telekanali juhatuse liikme Toomas Lepa, keda politsei kahtlustab telekanali vara omastamises.[53]
- Tartus toimus ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day.[54]
- Ameerika Ühendriikides Louisiana osariigis toimunud Kongressi järelvalimistel sai Vabariiklik Partei Senatis juurde ühe ja Esindajatekojas kaks kohta.[4]
- Bulgaaria kirdeosas Hitrino külas sõitis varahommikul teelt välja ja plahvatas propüleeni vedanud kaubarong. Toimunud plahvatuses ja põlengutes hävis umbes 50 hoonet. Õnnetuses hukkus ka vähemalt 7 inimest.[55]
- Jeemenis Adeni sadamalinnas õhkis ennast sõjaväeosa juures enesetaputerrorist, tappes vähemalt 50 ja haavates veel umbes 70 sõdurit. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik.[56]
- Norra pealinnas Oslos ja Rootsi pealinnas Stockholmis anti üle 2016. aasta Nobeli auhinnad.[57]
- Prantsusmaa endine majandusminister Emmanuel Macron avas Pariisis toimunud rahvakoosolekuga oma presidendivalimiste kampaania.[58]
- Türgi suurimas linnas İstanbulis Beşiktaşi linnaosas Vodafone Arena jalgpallistaadioni juures toimus kaks pommiplahvatust, milles hukkus kokku 38 inimest ja sai vigastada veel 155 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis Kurdistani Töölispartei üks harudest.[59][60]
- Eestisse jõudis varahommikul esimene ettevõtte TS Laevad tellitud parvlaev Leiger, mis hakkab ühendust pidama mandri ja Hiiumaa vahel. Laev oli alustanud teekonda Türgi laevatehasest Eestisse 5. novembril.[61]
- Eesti Arhitektide Liit kuulutas oma aastapreemia laureaadiks Pärnu rannastaadioni, mille projekteeris arhitektibüroo KAMP Arhitektid.[62]
- Ameerika Ühendriikide kaitseminister Ashton Carter külastas Iraaki, et pidada Iraagi riigijuhtidega kõnelusi sõjalise kampaania üle Mosuli linna vallutamiseks äärmuslikult islamiliikumiselt Islamiriik.[63]
- Ameerika Ühendriikide valitud president Donald Trump ütles telekanalile Fox News, et ei pea ilmtingimata vajalikuks nii-nimetatud ühe Hiina poliitika jätkamist, mille kohaselt tunnustavad Ameerika Ühendriigid ametlikult ainult Hiina Rahvavabariiki, aga mitte Hiina Vabariiki.[64]
- Egiptuse pealinnas Kairos koptide katedraalis pühapäevase jumalateenistuse ajal toimunud pommiplahvatuses hukkus vähemalt 25 ja sai vigastada veel 49 inimest. Paljud ohvritest olid naised ja lapsed.[65]
- Itaalia president Sergio Mattarella tegi välisminister Paolo Gentilonile ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.[4]
- Kõrgõzstanis toimus rahvahääletus põhiseaduse paranduste üle, millega sooviti suurendada peaministri ja valitsuse võimupiire. Põhiseaduse muutmist toetas umbes 80% hääletanud inimestest, osales umbes 42% hääleõiguslikust elanikkonnast.[66]
- Makedoonias toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis konservatiivne rahvuslik erakond VMRO-DPMNE, mis sai 38,1% antud häältest ja 51 kohta 120-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 66,9%.[4]
- Nigeeria kaguosas Uyo linnas toimunud kirikuvaringus hukkus kohalike võimude andmetel 27 inimest. Surnukuuri külastanud ajakirjanike hinnangul oli aga hukkunuid üle 100.[67]
- Prantsusmaa endine haridusminister Vincent Peillon teatas oma soovist saada Sotsialistliku Partei presidendikandidaadiks 2017. aasta presidendivalimistel.[68]
- Rumeenias toimusid parlamendivalimised. Mõlema koja valimised võitis ülekaalukalt vasaktsentristlik Sotsiaaldemokraatlik Partei, mis sai Esindajatekoja valimistel 45,3% häältest (169 kohta 328-kohalises alamkojas) ja Senati valimistel 45,4% häältest (69 kohta 136-kohalises ülemkojas). Valimisaktiivsus oli Rumeeniale tavapäraselt madal, ainult 39,5%.[4]
- Somaalia pealinna Muqdisho sadamas õhkis enesetaputerrorist lõhkeainega täidetud veoki. Plahvatuses hukkus vähemalt 29 ja sai vigastada veel umbes 50 inimest.[69]
- Transnistrias toimusid presidendivalimised. 62% häältega võitis valimised Vadim Krasnoselski, senine president Jevgeni Ševtšuk pälvis 28% hääletanute toetuse. Valimisaktiivsus oli 59,2%.[4]
- Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis lükkas ringkonnakohtunik Paul Diamond tagasi Rohelise Partei kandidaadi Jill Steini taotluse presidendivalimistel antud häälte ülelugemiseks.[48]
- Belgias Brüsselis algas Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kahepäevane istung, kus Eestit esindas keskkonnaminister Marko Pomerants.[70]
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister Sven Mikser. Kohtumise keskmes oli Aafrika, Süüria ja pagulastega seotud teemad, allkirjastati Euroopa Liidu ja Kuuba poliitilise dialoogi ja koostöö leping. Samuti kohtusid välisministrid Colombia presidendi Juan Manuel Santosega.[70]
- Islandil loobus Piraadipartei asutajaliige Birgitta Jónsdóttir talle antud mandaadist valitsuse moodustamiseks. Jónsdóttir oli juba kolmas poliitik, kes ei suutnud uut valitsust kokku panna.[4]
- Itaalias vannutati ametisse Paolo Gentiloni valitsus. Võtmepositsioonidest vahetusid võrreldes eelmise valitsusega välis- ja siseminister, kelleks said vastavalt Angelino Alfano ja Marco Minniti.[4]
- Usbekistani valitsev Liberaaldemokraatlik Partei nimetas peaministrikandidaadiks Abdulla Aripovi.[4]
- Uus-Meremaa uueks peaministriks kinnitati senine rahandusminister Bill English.[71]
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärina andis ametivande Portugali poliitik António Guterres. Vaatamata sellele algab tema ametiaeg alles 1. jaanuaril.[72]
- Eestit külastas Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor Robert-Jan Smits, kes kohtus visiidi raames ka haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga. Samuti külastas Smits Tallinna Tehnikaülikooli ning innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory.[70]
- Eesti kultuuriminister Indrek Saar tegi visiidi Haapsallu.[70]
- Eesti Riiklik Sümfooniaorkester alustas kuni 23. detsembrini kestvat kontserditurneed Hiinas.[70]
- Ameerika Ühendriikide valitud president Donald Trump nimetas riigisekretäri kandidaadiks nafta- ja gaasikompanii ExxonMobil juhatuse esimehe Rex Tillersoni.[73]
- Brasiilia senat kiitis häältega 53:16 heaks president Michel Temeri ettepaneku eelarvepuudujäägi kasvu pidurdamiseks, millega kehtestati avaliku sektori kulutustele 20 aastaks ülempiir.[74]
- Bulgaarias tehti ettepanek uue valitsuse moodustamiseks rahvuslaste valimisliidu Patriootlik Rinne esindajale Rumen Hristovile.[4]
- Euroopa Rahvapartei valis oma kandidaadiks Euroopa Parlamendi esimehe kohale Itaalia erakonna Forza Italia liikme Antonio Tajani.[75]
- Guinea-Bissaus astus ametisse peaminister Umaro Sissoco Embaló valitsuskabinet.[4]
- Itaalia parlamendi alamkojas toimus usaldushääletus peaminister Paolo Gentiloni valitsuse suhtes. Valitsust toetas 368 saadikut, vastu oli 105 saadikut.[4]
- Leedus astus ametisse Saulius Skvernelise valitsus.[4]
- Malaisia kuningaks sai Muhammad V ibni Sultan Ismail Petra.[4]
- Prantsusmaa parlament avaldas häältega 305:239 usaldust peaminister Bernard Cazeneuve'i valitsusele.[4]
- Eestis Tallinnas algas Baltimaade kaitseministrite kahepäevane töökohtumine.[70]
- Eesti riigihalduse minister Mihhail Korb külastas Lääne-Viru maakonda.[70]
- Elisa Eesti teatas, et omandas 151 miljoni euro eest sajaprotsendilise osaluse telekommunikatsiooniettevõttes Starman.[76]
- Usbekistani presidendina astus ametisse Shavkat Mirziyoyev. Samal päeval kinnitas parlament uueks peaministriks Abdulla Aripovi.[4]
- Eesti peaminister Jüri Ratas alustas kolmepäevast visiiti Belgias Brüsselis, et osaleda Euroopa Ülemkogu istungil. Visiidi raames kohtub Jüri Ratas ka Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja asepresidendi Andrus Ansipiga.[70]
- Tallinnas algas eesti maletaja Paul Kerese sünniaastapäeva tähistav malekonverents "Paul Keres 100", mille avas kultuuriminister Indrek Saar. Konverentsil osales ka rahvusvahelise maleföderatsiooni FIDE president Kirsan Iljumžinov.[70]
- Turksis ja Caicoses toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Rahvademokraatlik Liikumine, mis sai 47,3% antud häältest ja vähemalt 10 kohta 15-liikmelises parlamendis.[4]
- Venemaa president Vladimir Putin alustas kahepäevast ametlikku visiiti Jaapanis, kus ta kohtus Jaapani peaministri Shinzō Abega. Kuigi kahe riigi vahel sõlmiti mitmeid majanduskoostööd puudutavaid lepinguid, ei jõutud mingile ühisele seisukohale vaidlusaluste Kuriilide küsimuses.[77]
- Hispaanias Barcelonas algas kohtuprotsess Kataloonia regionaalse parlamendi esimehe Carme Forcadelli üle, kes oli parlamendil lasknud vaatamata Hispaania konstitutsioonikohtu otsusele hääletada küsimuse üle, kas korraldada Kataloonias iseseisvusreferendum või mitte.[78]
- Mali parlament otsustas loobuda süüdistustest endise presidendi Amadou Toumani Touré vastu, mis võimaldab tal eksiilist Senegalis kodumaale tagasi pöörduda. Touréd süüdistati riigireetmises, väites, et ta oli riiki lubanud ebaseaduslikud relvarühmitused ja korraldanud sõjavarustuse hävitamist.[79]
- Poola opositsiooniparteid hõivasid 2017. aasta riigieelarve lugemise eel parlamendi istungite saali kõnetooli, millega protesteeriti valitseva erakonna Õigus ja Õiglus kava vastu piirata oluliselt ajakirjanduse juurdepääsu parlamendile. Poodiumi blokeerimine jätkus ka järgmistel päevadel. Valitsuserakond kogunes istungile teises saalis ja võttis riigieelarve ikkagi vastu.[80]
- Šveitsi parlament kiitis heaks seaduse, mis piirab immigratsiooni Euroopa Liidu riikidest.[81]
- Transnistria presidendina astus ametisse Vadim Krasnoselski.[4]
- Tšaadi parlament võttis 111 poolthäälega vastu uue karistusseadustiku, mis muuhulgas kriminaliseeris ka homoseksuaalse vahekorra. Sellega sai Tšaadist 77. riik maailmas, kus homoseksuaalne praktika on ebaseaduslik.[82]
- Eesti kultuuriminister Indrek Saar alustas kahepäevast visiiti Saare maakonnas.[70]
- Eesti välisminister Sven Mikser külastas Lätit ja kohtus seal oma Läti kolleegi Edgars Rinkēvičsiga.[70]
- Lääne-Aafrika riikide blokk ECOWAS teatas, et on valmis astuma vajalikke samme, et sundida Gambia presidenti Yahya Jammeh't tunnustama 1. detsembril toimunud presidendivalimiste tulemusi.[83]
- Paapua Uus-Guinea lähistel meres toimus 7,9-magnituudine maavärin, mille hüpotsenter asus 103,2 km sügavusel. Tsunami kartuses põgenesid paljud saareriigi elanikud mägedesse, kuid maavärin hiidlainet siiski ei tekitanud.[84]
- Poola pealinnas Varssavis blokeerisid meeleavaldajad keskööl parlamendihoone sisse- ja väljapääsud, protesteerides sellega valitseva erakonna Õigus ja Õiglus tegevuse vastu 2017. aasta riigieelarve menetlemisel. Kuna valitsuspartei ei pidanud istungit parlamendi peamises istungite saalis ja eelarve lugemine ei olnud avalik, süüdistas opositsioon neid eelarve ebaseaduslikus menetlemises. Blokaad kestis varahommikuni, mil politsei selle murdis.[85]
- Zimbabwe valitsev erakond ZANU-PF valis erakonna kandidaadiks 2018. aasta presidendivalimistel riigi senise presidendi, 92-aastase Robert Mugabe.[86]
- Türgi keskosas Kayseri linnas toimus autopommiplahvatus, mille sihtmärk oli sõdureid transportinud buss. Rünnakus hukkus 13 ja sai vigastada 56 sõdurit.[87]
- Eestis Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimus pidulik aktus ja kontsert Eesti ringhäälingu asutamise 90. aastapäeva tähistamiseks. Üritusel anti üle Eesti Ringhäälingute Liidu aastapreemia Kuldmikrofon, mille pälvis ajaloolane David Vseviov.[88]
- Elevandiluurannikul toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Houphouëtistide Ühendus Demokraatia ja Rahu Eest, mis sai 255-liikmelises parlamendis 167 kohta. Valimisaktiivsus oli 34,1%.[4]
- Indoneesias Uus-Guinea saare mägedes Wamena linna lähistel kukkus kohaliku aja järgi kell 6.15 alla Indoneesia õhujõudude lennuk; kõik pardal viibinud 13 inimest hukkusid.[89]
- Jeemeni sadamalinnas Adenis toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 30 sõdurit.[90]
- Liibanoni president Michel Aoun kinnitas Sa‘d al-Ḩarīrī peaministriks.[91]
- Uus-Meremaa peaminister Bill English tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu. Kuigi mitmed võtmepositsioonid valitsuses jäid samade isikute kätte, tõi English valitsusse ka neli uut ministrit. Asepeaministriks nimetas ta Paula Bennetti, kellest sai ühtlasi ka naisküsimuste, politsei-, kliimamuutuste, turismi- ja riigiteenuste minister.[92]
- Ameerika Ühendriikides kogunes valijameeste kogu, mis valis ametlikult novembri alguses rahva antud häälte põhjal järgmise Ameerika Ühendriikide presidendi. Donald Trump sai 304 valijamehe toetuse, Hillary Clintoni poolt anti 227 häält.[93]
- Austria parempopulistlik erakond Austria Vabaduspartei allkirjastas koostööleppe Venemaa valitseva erakonnaga Ühtne Venemaa.[94]
- Ecuadori Vaikse ookeani rannikut tabas hommikul 5,8-magnituudine maavärin, mille tulemusel hukkus esialgsetel andmetel üks inimene. Atacamese linnas ja selle lähedal said ulatuslikke kahjustusi mitmed hotellid.[95]
- Egiptuses Kairos algas Euroopa Liidu ja Araabia Liiga välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osaleb ka Eesti välisminister Sven Mikser.[96]
- Moldova parlament kiitis heaks pensioniea tõstmise 63. eluaastale. Vastavat reformi oli Moldovalt nõudnud Rahvusvaheline Valuutafond. Seniste seaduste järgi said naised pensionile 57-aastaselt ja mehed 62-aastaselt.[97]
- Prantsusmaal mõistis kohus Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Christine Lagarde'i süüdi ebaseaduslike hiigelkompensatsioonide maksmises ärimees Bernard Tapie'le 2008. aastal.[98]
- Saksamaal Berliinis Kurfürstendammi lähedal asuval jõuluturul sõitis mees veoautoga inimeste sekka. Hukkus 12 inimest ja sai vigastada veel 48 inimest. Rünnaku toime pannud autojuht põgenes sündmuskohalt. Võimud käsitlesid toimunut terrorirünnakuna. Esialgu peeti kahtlustatavana kinni 23-aastane asüülitaotleja Pakistanist, kes hiljem siiski vabastati.[99][100]
- Šveitsis Zürichis avas mees ühes mošees tule ja tappis seal kolm palvetajat. Pärast rünnakut tappis mees ennast, tegemist oli 24-aastase Ghana päritolu Šveitsi elanikuga.[101]
- Türgi pealinna Ankara ühes kunstigaleriis tulistas relvastatud mees näituse avamisele saabunud Venemaa suursaadikut Andrei Karlovilt. Suursaadik sai raskelt haavata ja viidi haiglasse, kus ta hiljem samal õhtul suri. Vahejuhtumis sai haavata veel kolm inimest. Puhkenud tulevahetuses ründaja ja politsei vahel lasi politsei ründaja maha.[102]
- Venemaal Sahhas umbes 30 km kaugusel Tiksi linnast kukkus kohaliku aja järgi kell 4.45 alla Venemaa kaitsejõudude lennuk Il-18. Õnnetuses sai vigastada 32 inimest, neist 16 raskelt.[103]
- Eestis võttis XIII Riigikogu kolmandal lugemisel häältega 55:37 vastu 2017. aasta riigieelarve.[104]
- Eestis andis XIII Riigikogu liikmena ametivande Tiina Kangro, kellest sai Euroopa Kontrollikoja liikmeks valitud Juhan Partsi asendusliige Riigikogus.[105]
- Austria prokuratuur teatas, et on vahistanud 25-aastase marokolase, keda kahtlustati plaanis jõulupühade perioodil korraldada Salzburgi linnas terrorirünnak.[106]
- Kongo Demokraatliku Vabariigi pealinnas Kinshasas toimusid meeleavaldused, millel nõuti president Joseph Kabila tagasiastumist, sest tema ametiaeg sai öösel läbi. Julgeolekujõud avasid meeleavaldajate pihta tule, mitteametlikel andmetel hukkus umbes 20 inimest.[107]
- Kongo Demokraatlikus Vabariigis astus ametisse peaminister Samy Badibanga valitsus.[4]
- Liibanonis astus ametisse peaminister Sa‘d al-Ḩarīrī valitsus.[4][108]
- Poola parlamendi alamkoda tühistas ajakirjandusele kehtestatud juurdepääsupiirangud parlamendi istungitele, mille tõttu opositsiooni esindajad olid viiendat päeva järjest blokeerinud ligipääsu parlamendi istungite saali poodiumile. Vaatamata sellele jätkusid opositsiooni protestiaktsioonid nii parlamendi sees kui ka parlamendihoone ees, millega nõuti valitsuselt täiendavaid järeleandmisi.[109]
- Sint Maartenil astus ametisse peaminister William Marlini valitsus.[4]
- Turksi ja Caicose peaministrina vannutati ametisse Sharlene Cartwright Robinson.[4]
- Eestis tegi Riigikohus teatavaks oma otsuse haldusreformi seaduse põhiseadusele vastavuse osas, tunnistades seaduse valdavas osas põhiseadusega kooskõlas olevaks. Sellega tunnistati seaduslikuks ka valdade sundliitmine. Ainsa punktina tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks seaduse punkti, millega oli kohalike omavalitsuste ühinemiskulude ülempiiriks seatud 100 000 eurot.[110]
- Austraalia pealinnas Canberras sõitis kristliku lobigrupi Australian Christian Lobby peakorteri hoonesse gaasiballoonidega täidetud kaubaauto, mis kokkupõrkel hoonega plahvatas. Kaubaauto juht sai õnnetuses raskelt vigastada. Politsei selgitas välja, et tal puudusid teo toimepanekuks poliitilised või religioossed motiivid.[111]
- Bulgaarias loobus peaministrikandidaat Rumen Hristov valitsuse moodustamisest, kutsudes sellega esile ennetähtaegsed parlamendivalimised.[4]
- Iisraelis vabanes ennetähtaegselt vanglast seal vägistamise eest karistust kandnud endine president Moshe Katsav.[112][113]]
- Rumeenia parlamendivalimised võitnud Sotsiaaldemokraatlik Partei nimetas peaministrikandidaadiks Sevil Shhaidehi.[4]
- Soome koalitsioonierakonnad jõudsid kokkuleppele ulatusliku tervishoiu- ja haldusreformi läbiviimises. Valitsuskoalitsiooni reformikava peaks pikemas perspektiivis vähendama avaliku sektori kulusid umbes 10 miljardi euro võrra.[114]
- Türgi valitsus vabastas ametist veel 2000 haridustöötajat, keda kahtlustatakse seotuses opositsioonilise islamivaimuliku Fethullah Güleni ja juulikuise riigipöördekatsega.[115]
- Eestis Mustveel allkirjastati Mustvee linna, Avinurme, Lohusuu, Kasepää ja Saare valla ühinemisleping. Allkirjastamistseremoonial osales ka riigihalduse minister Mihhail Korb.[116]
- Ameerika Ühendriikide valitud president Donald Trump teatas, et on valinud oma tulevase administratsiooni pressiesindajaks Vabariikliku Partei strateegi ja pressiesindaja Sean Spiceri.[117]
- Filipiinide president Rodrigo Duterte teatas, et kavatseb oma riigis lõpu teha hasartmängude mängimisele ja korraldamisele internetis.[118]
- Serbia peaminister Aleksandar Vučić külastas Moskvat ja kohtus seal mitmete Venemaa valitsuse liikmetega. Kohtumistel kinnitas Vučić, et Serbia kavatseb säilitada oma staatuse neutraalse riigina ja et Serbia püüdlused liituda Euroopa Liiduga ei muuda ajaloolisi suhteid Venemaaga.[119]
- Süüria kodusõda: Süüria valitsusväed teatasid, et on saavutanud täieliku kontrolli Aleppo linna üle.[120]
- Eestis alustas parvlaev Leiger Rohuküla–Heltermaa laevaliini teenindamist.[121]
- Austraalia politsei teatas, et nad hoidsid Melbourne'is ära esimeseks jõulupühaks kavandatud ulatusliku terrorirünnaku. Kinni peeti kolm meest, kelle juurest leiti rünnakute läbiviimiseks soetatud tulirelvi ja lõhkeainet.[122]
- Curaçaol astus ametisse peaminister Hensley Koeimani valitsus.[4]
- Itaalias Milanos puhkenud tulevahetuses tappis politsei 24-aastase tuneeslase Anis Amri, keda peeti 19. detsembril Saksamaal Berliini jõuluturul aset leidnud terrorirünnaku toimepanijaks.[123]
- Liibüas kaaperdati Sebhast Tripolisse teel olnud lennufirma Afriqiyah Airways reisilennuk, mille pardal oli 118 inimest. 20. eluaastates kaaperdajad, kelle puhul oli tegemist endise diktaatori Mu‘ammar al-Qadhdhāfī toetajatega, sundisid lennuki maanduma Maltal, kus nad vabastasid kõik lennuki pardal viibinud reisijad ja andsid ennast hiljem ka ise politsei kätte.[124][125]
- Moldovas astus ametisse president Igor Dodon.[4]
- Nigeeria armee hõivas äärmusliku islamiliikumise Boko Haram viimase laagri nende peamisel tegutsemisalal riigi kirdeosas Sambisa metsas.[126]
- Venemaa president Vladimir Putin korraldas oma traditsioonilise aastalõpu pressikonverentsi, kus vastas üle nelja tunni ajakirjanike küsimustele. Konverentsil osales üle 1400 ajakirjaniku.[127]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kuulutas välja XIII Riigikogus vastu võetud maksumuudatuste paketti ja 2017. aasta riigieelarve, mille kinnitamata jätmist olid presidendilt lisaks opositsioonilisele Reformierakonnale taotlenud ka mitmete huvigruppide esindajad. President leidis, et seaduste välja kuulutamata jätmine oleks olnud tema poolt liiga ulatuslik sekkumine fiskaalpoliitikasse.[128]
- Filipiinide lõunapoolsel Mindanao saarel Midsayapi linnas roomakatoliku katedraali juures jõuluõhtu missa ajal toimunud granaadiplahvatuses sai vigastada 16 inimest.[129]
- Tuneesia siseministeerium teatas kolme islamistist noormehe vahistamisest, kes võisid olla seotud 19. detsembri Berliini terrorirünnaku ettevalmistamisega.[130]
- Eestis Tallinnas kuulutas Tallinna abilinnapea linnapea kohustes Taavi Aas välja jõulurahu.[131]
- Paavst Franciscus kritiseeris esimese jõulupüha jutluses jõulude materialistlikku tähistamist, mis on varjutanud nende pühade tegelikku mõtte ja tähenduse.[132]
- Saksamaal evakueeriti Augsburgi kesklinnast ajutiselt 50 000 inimest, et teha kahjutuks sealt leitud Teise maailmasõja aegne lõhkemata lennukipomm.[133]
- Tšiili lõunaosa tabas 7,8-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus Quellóni linnast 40 km edelas. Olulisi kahjustusi ega inimohvreid maavärin ei põhjustanud.[134]
- Venemaalt Adlerist Süüriasse teel olnud Venemaa relvajõudude transpordilennuk Tupolev Tu-154 kukkus tehnilise rikke tõttu kohaliku aja järgi kell 5.25 Musta merre. Lennuki pardal olnud 92 inimest hukkusid. Õnnetuses hukkus peaaegu kogu Aleksandrovi nimelise laulu- ja tantsuansambli koosseis.[135][136]
- Hiina Rahvavabariik taastas diplomaatilised suhted São Tomé ja Príncipega, mis oli veidi varem ootamatult katkestanud oma pikaajalised diplomaatilised suhted Hiina Vabariigiga. Pärast São Tomé ja Príncipe meelemuutust tunnustas Hiina Vabariiki maailmas ametlikult veel ainult 21 riiki.[137]
- Argentina föderaalkohus esitas riigi endisele presidendile Cristina Fernández de Kirchner ametliku süüdistuse korruptsioonis.[138]
- Jaapani peaminister Shinzō Abe ja Ameerika Ühendriikide president Barack Obama külastasid Hawaii osariigis asuvat Pearl Harbori sadamat, millele korraldatud rünnakuga detsembris 1941 tõmbas Jaapan Ameerika Ühendriigid Teise maailmasõtta. Abe oli esimene Jaapani peaminister, kes Pearl Harborit on külastanud.[139]
- Kuuba parlament võttis vastu seaduse, millega keelati kohtadele riigi endise presidendi ja revolutsioonilise juhi Fidel Castro nime andmine. Väidetavalt lähtuti seaduse vastuvõtmisel Castro enda surmaeelsest soovist.[140]
- Liibanonis võitis peaminister Sa‘d al-Ḩarīrī parlamendis toimunud usaldushääletuse. Tema valitsuse poolt hääletas 87 parlamendiliiget, vastu oli 4 parlamendiliiget.[4]
- Rumeenia president Klaus Iohannis lükkas tagasi Sevil Shhaidehi kandidatuuri peaministri ametikohale. Järgmisel päeval esitas valimised võitnud Sotsiaaldemokraatlik Partei peaministrikandidaadiks endise kommunikatsiooniministri Sorin Grindeanu.[4]
- Türgis algas esimene kohtuprotsess juulikuises riigipöördekatses osalenute üle. Esimesena anti kohtu alla 29 politseiametnikku.[141]
- Eestit külastas Ameerika Ühendriikide Senati delegatsioon, mille koosseisu kuulusid senaatorid John McCain, Lindsey Graham ja Amy Klobuchar. Eestis kohtusid nad teiste seas peaminister Jüri Ratase ja välisminister Sven Mikseriga. Eesti järel külastavad senaatorid ka Lätit ja Leedut. Visiidi eesmärk oli kinnitada Baltimaadele, et Ameerika Ühendriikide antud julgeolekugarantiid jäävad püsima ka pärast Donald Trumpi ametisse vannutamist Ameerika Ühendriikide presidendina.[142]
- Eesti riigihalduse minister Mihhail Korb külastas Hiiu maakonda.[143]
- Eestis valiti aasta sportlasteks Rasmus Mägi ja Ksenija Balta.[144][145]
- Eestis lõpetas üks kahest suurimast raamatukaupluste ketist Apollo lepingud kirjastustega Ilmamaa ja Pegasus, mis tähendab, et alates märtsist 2017 nende raamatuid Apollo poodides enam ei müüda. Põhjuseks sai osapoolte suutmatus jõuda kokkuleppele lepingutingimustes.[146]
- Colombia parlament võttis vastu seaduse, millega antakse amnestia mässulise relvarühmituse FARC demobiliseerunud võitlejatele. Amnestia ei laiene neile võitlejatele, kes on toime pannud sõjakuritegusid või inimõiguste rikkumisi.[147]
- Tuneesias Djebel Jelloudis toimunud bussi ja rongi kokkupõrkes hukkus viis ja sai vigastada veel 52 inimest.[148]
- Ameerika Ühendriigid teatasid, et saadavad sanktsioonina seoses presidendivalimiste ajal toime pandud häkkimistega riigist välja 35 Venemaa diplomaati. Luure Keskagentuuri andmetel olid häkkimiskatsete taga Venemaa julgeolekuorganid.[149]
- Omaan teatas, et ühineb Saudi Araabia juhitava terrorivastase koalitsiooniga, kuhu kuulub 40 riiki. Omaan on traditsiooniliselt olnud lähedastes suhetes Saudi Araabia peamise rivaali Iraaniga.[150]
- Süürias kohtus rühm Euroopa Parlamendi ja Venemaa Föderatsiooninõukogu saadikuid riigi presidendi Bashshār al-Asadiga. Saadikute seas oli ka Eesti esindaja Euroopa Parlamendis Yana Toom. Kohtumisel arutati vahetult enne seda allkirjastatud relvarahukokkulepet Süüria valitsuse ja mässuliste rühmituste vahel.[151]
- Eestis Ida-Virumaal allkirjastasid Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna vald ühinemislepingu, millega moodustub uus Alutaguse vald.[152]
- Rumeenia president Klaus Iohannis kinnitas peaministrikandidaadiks Sotsiaaldemokraatliku Partei liikme Sorin Grindeanu.[4]
- Venemaa president Vladimir Putin otsustas, et ei vasta omalt poolt Ameerika Ühendriikide otsusele saata riigist välja 35 Venemaa diplomaati Ameerika Ühendriikide diplomaatide väljasaatmisega Venemaalt.[153]
- Venemaal Moskvas nimetas Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Maardu piiskopiks ja Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskopiks arhimandriit Sergi, kes pühitseti ametisse 5. veebruaril 2017.[154]
- Ameerika Ühendriikides Connecticuti osariigis Wallingfordis toimus kohaliku aja järgi kell 23.15 pärast räppmuusika kontserti tulistamine, milles sai surma kaks ja haavata veel kaks inimest.[155]
- Brasiilias Campinase linnas tappis 46-aastane mees uusaasta peol 11 inimest, teiste seas oma endise abikaasa ja nende 8-aastase poja. Pärast massimõrva sooritas mees enesetapu.[156]
- Iraagi pealinnas Bagdadis toimunud kolmes pommiplahvatuses hukkus 29 inimest. Plahvatused toimusid peamiselt šiiitidega asustatud linnaosades, tõenäoliselt korraldas rünnakud äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik.[157]
- Itaalia president Sergio Mattarella teatas, et uusi parlamendivalimisi ei saa riigis välja kuulutada enne, kui ei ole muudetud valimisseadust. Paljud poliitikud on nõudnud uute valimiste korraldamist alates peaminister Matteo Renzi tagasiastumisest.[158]
- Kongo Demokraatlikus Vabariigis sõlmisid valitsev erakond ja poliitiline opositsioon kokkulepe, mille kohaselt lahkub president Joseph Kabila ametist pärast uusi üldvalimisi, mis tuleb korraldada 2017. aasta jooksul. Kabila ametiaeg lõppes detsembris, kuid valimiste ärajäämise tõttu jätkas ta presidendi kohuste täitmist ka pärast ametiaja lõppu, mis kutsus esile opositsiooni meeleavaldused.[159]
- Venezuela võimud vabastasid koduarestist juhtiva opositsioonipoliitiku, endise presidendikandidaadi Manuel Rosalese.[160]
- Eestis lahkus ametist Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Raik Saart.
Viited
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineKategooria:Eesti näitlejad2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallisJaanipäevIsadepäevEino BaskinEri:Viimased muudatusedEesti Rahvuslased ja KonservatiividEuroopa meistrivõistlused jalgpallisKategooria:Eesti kirjanikudKategooria:Eesti lauljadKeemiliste elementide loendSuluseis (jalgpall)EestiKylian MbappéKristo Enn VagaKategooria:Ungari linnadVello MässCarles PuigdemontVõidupühaRoomet LeigerEsilehtJüri JärvetEgiptuse jumaladHanno PevkurKusti SalmItaalia linnade loendKategooria:Eesti maalikunstnikudEesti kirjanike loendUrmas OttTulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osasLeo KunnasKategooria:Eesti luuletajadKategooria:India linnadKategooria:Eesti ajakirjanikudSlovakkiaJalgpalli maailmameistrivõistlusedEesti Konservatiivne Rahvaerakond