Charkhi Dadri kokkupõrge õhus
Charkhi Dadri kokkupõrge on õnnetus, mis juhtus 12. novembril 1996, kui põrkasid kokku kaks kommertslennukit Saudi Araabiast ja Kasahstanist. Saudi Arabian Airlinesi lennuk Boeing 747, mille pardal viibis 312 inimest, oli teel New Delhi Indira Gandhi rahvusvahelisest lennujaamast Saudi Araabiasse. Kazakhstan Airlinesi kaubalennuk Iljušin II-76, mille peal oli 37 inimest, lendas Kasahstanist New Delhi lennujaama. Kokkupõrge juhtus ööl vastu 12. novembrit New Delhi lähedal õhus. Õnnetuses hukkus 349 inimest, mis teeb selle ajaloo kõige surmavamaks kokkupõrkeks õhus.[1][2]
| Saudi Arabian Airlines lend 763Kazakhstan Airlines lend 1907 | |
|---|---|
| Õnnetuse ülevaade | |
| Kuupäev | 12. november 1996 |
| Põhjus(ed) | Kokkupõrge õhus piloodi vea tõttu |
| Reisijaid | 316 |
| Meeskond | 33 |
| Hukkunuid | 349 |
| Ellujääjaid | 0 |
| Esimene õhusõiduk | |
| Õhusõiduki tüüp | Boeing 747-168B |
| Lennufirma | Saudi Arabian Airlines |
| Tõusis õhku | Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam, Delhi, India |
| Sihtkoht | Dhahran rahvusvaheline lennujaam, Dhahran, Saudi Araabia |
| Reisijaid | 289 |
| Meeskond | 23 |
| Hukkunuid | 312 |
| Ellujääjaid | 0 |
| Teine õhusõiduk | |
| Õhusõiduki tüüp | Ilyushin Il-76TD |
| Lennufirma | Kazakhstan Airlines |
| Tõusis õhku | Shymkent rahvusvaheline lennujaam, Kasahstan |
| Sihtkoht | Indira Gandhi tahvusvaheline lennujaam, Delhi, India |
| Reisijaid | 27 |
| Meeskond | 10 |
| Hukkunuid | 37 |
| Ellujääjaid | 0 |
Kokkupõrge
KZA1907 sai loa laskuda kõrgusele 15 000 jalga (4600 m), kui ta oli 74 meremiili (137 km) kaugusel New Delhi lennujaamast. Samal ajal sai SVA763, mis lendas samal lennutrassil, kuid vastupidises suunas, käskluse tõusta 14 000 jalani (4300 m). Umbes kaheksa minutit hiljem, kell 18.40, teatas KZA1907, et on saavutanud nõutud kõrguse, kuid oli tegelikult madalamal ehk 14 500 jala (4400 m) kõrgusel ja jätkas laskumist. Lennujuht andis KZA1907 pilootidele teada, et kümne meremiili (19 km) kaugusel on kindlaks määratud liiklus ning palus piloodil Boeing 747 nägemisest teatada.[3]
Lennujuhi katse saada uuesti KZA1907-ga kontakti ei õnnestunud. Ta hoiatas teisi ümbruses olevaid lende, kuid oli juba liiga hilja. Kaks õhusõidukit olid kokku põrganud. KZA1907 oli läbi lõiganud Boeingu vasakust tiivast ja horisontaalsest stabilisaatorist. Purunenud Boeing kaotas kiirelt kontrolli ning laskus pöörises maapinna poole kiirusega 1135 km/h. Iljušini struktuur ei saanud nii tugevalt kahjustada, kuid lennuk kaotas juhitavuse ja kukkus alla lähedal olevale põllule. Kuus reisijat elasid esialgu õnnetuse üle, kuid surid saadud vigastustesse hiljem. Lõpuks said surma SVA763 kõik 312 reisijat ja KZA1907 37 reisijat.[4]
Kokkupõrge toimus umbes 100 km kaugusel Delhi linnast. Ükski inimene maa peal kannatada ei saanud.[4]
Reisijad ja meeskond
Saudi Arabian Airlines lend 763
Lennuki kapten oli 45-aastane kogenud piloot, kes oli lennanud enam kui 9800 lennutundi.[5] Kokku oli lennukil 289 reisijat ja 23 meeskonnaliiget.[6] 215 indialast ja 40 nepallast töötasid Saudi Araabias. Peale nende oli pardal kolm ameeriklast.[7]
Kazakhstan Airlines lend 1907
Lennu 1907 44-aastasel kaptenil oli üle 9200 lennutunni kogemust.[5] Lennukil oli 27 reisijat ja 10 meeskonnaliiget.[3] Kuna tegu oli tšarterlennuga, mille tellis Kasahstani naaberriik Kõrgõzstan (Kirgiisia), oli suurem hulk reisijatest kirgiisid.[1]
Uurimine ja lõpparuanne
Õnnetuspaika uuris Lahoti komisjon, mida juhtis Delhi kõrgeima kohtu kohtunik Ramesh Chandra Lahoti. Lennuõnnetuste uurijad töötasid pardasalvestitega nii Moskvas kui ka Inglismaal. Lõplikuks õnnetuse põhjuseks määrati Kazakhstan Airlinesi lennu 1907 piloodi suutmatus järgida lennujuhi korraldusi, mis oli tingitud kommunikatsiooniprobleemidest või rünkpilve sees olevast turbulentsist.[4]
Komisjon otsustas, et õnnetuses on süüdi KZA1907 kapten, kes ei pidanud kinni määratud kõrgusest ning laskus 15 000 jalast (4600 m) 14 000 jalani (4300 m) või isegi madalamale. Aruandes määrati selle tõsise tegevusmenetluse rikkumise põhjuseks Kasahstani õhusõidukite pilootide puudulik inglise keele oskus; nad toetusid lennujuhiga suhtlemiseks täielikult oma raadiooperaatorile, kellel puudusid enda lennuinstrumendid. Kasahstani ametnikud väitsid, et õhusõiduki laskumise põhjustas probleem turbulentsiga rünkpilvede sees.[4]
India lennujuhtide sõnul tekkis Kasahstani pilootidel probleeme arvutamisega, sest nad on harjunud kasutama jala ja meremiili asemel meetrit ja kilomeetrit.
Lennuliikluse korralduse esindaja eitas meteoroloogiliste aruannete põhjal turbulentsi olemasolu, kuid kinnitas, et kokkupõrge toimus pilve sees.[4]
Indira Gandhi rahvusvahelisel lennujaamal ei olnud sekundaarseireradarit, mis annab lisateavet õhusõiduki kõrguse kohta. Veel oli New Delhi ümbruses asuval tsiviilõhuruumil üks väljumis- ja saabumiskoridor, mis on enamikus piirkondades eraldatud.[4]
Õnnetuse tõttu soovitas lennuõnnetuste uurimise aruanne muuta New Delhi õhuruumis lennuliikluse protseduure ja infrastruktuuri:[4]
- sissetuleva ja väljamineva õhusõiduki eraldamine lisakoridori loomise kaudu;
- sekundaarradari paigaldamine, et saada teavet õhusõiduki kõrguse kohta;
- kohustuslik kokkupõrke vältimise seade India õhuruumis lendavatele kommertslennukitele;
- New Delhi läheduses India õhujõu kontrolli all oleva õhuruumi vähendamine.
Dokumentaalfilmid
India päritolu firma Miditech tegi dokumentaalfilmi "Head On!", mis oli eetris National Geographicu kanalil.
Charkhi Dadri kokkupõrge oli samuti teema dokumentaalsarja "Lennuõnnetuste uurimine" seitsmenda hooaja neljandas osas, mida näidatakse National Geographicu kanalil.[4]