Carlo Emanuele IV
Carlo Emanuele IV (sünninimega Carlo Emanuele Ferdinando Maria; 24. mai 1751 – 6. oktoober 1819) oli Savoia dünastiast pärit Sardiinia kuningas alates 16. oktoobrist 1796 kuni 4. juunini 1802.
| Carlo Emanuele IV | |
|---|---|
 Kuningas Carlo Emanuele IV. Arvatavasti Giovanni Panealbo õlimaal. | |
| Sardiinia kuningas | |
| Ametiaeg 16. oktoober 1796 – 4. juuni 1802 | |
| Eelnev | Vittorio Amedeo III |
| Järgnev | Vittorio Emanuele I |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Carlo Emanuele Ferdinando Maria |
| Sünniaeg | 24. mai 1751 Torino |
| Surmaaeg | 6. oktoober 1819 Rooma |
| Autogramm |  |
Elulugu
Carlo Emanuele sündis 24. mail 1751 Torinos Vittorio Amedeo III ja Hispaania infante Maria Antonia Ferdinanda perekonda.[1] Tema õpetajateks olid nooruses kardinal Hyacinthe Sigismond Gerdil, krahv Roberto Giuseppe Malines de Bruino ja Alessandro Vittorio Papacino d'Antoni.[2][3] Enne kuningaks saamist kandis Carlo Emanuele Piemonte printsi tiitlit.[4]
6. septembril 1775 abiellus ta Chambéry lossis printsess Marie Clotildega, Prantsuse kuningas Louis XVI õega. Kroonimistseremoonial näidati ka Torino surilinat.[5] Nad elasid koos õnnelikult ning olid mõlemad sügavalt usklikud (katoliiklased). Nende abielu oli siiski lastetu.[6] Carlo Emanuele oli nooruses väga närvilise iseloomuga ja kehva tervisega.[7]
Vittorio Amedeo III suri 16. oktoobril ning Carlo Emanuel sai raskustes riigi järgmiseks kuningaks. Mais oli Sardiinia sõlminud alandava rahulepingu Prantsusmaaga. Prantsuse vägedel lubati Sardiinia territooriumil paikneda.[8] Prantsuse sõjaväejuhatus õõnestas pidevalt Carlo Emanuele võimu.[9]
1797. aasta jaanuaris paljastati Torinos vandenõu, mille raames plaaniti kuningas tappa, lisaks prooviti juunis teda röövida. Sellest eest hukati mitu vandenõutegelast. See viis linnaelanikkonna seas mässudeni.[10]
1798. aasta detsembris hõivas kindral Joubert allesjäänud Sardiinia maa-alad Põhja-Itaalias ja ka Torino linna. Carlo Emanuele oli sunnitud Piemonte alad ametlikult loovutama ning lahkus Torinost.[11] Järgmised paar aastat redutas Carlo Emanuele koos oma abikaasaga Roomas, Napolis ning lõpuks ka Cagliaris.[3] 1798. aastal kohtusid nad ka paavst Pius VI-ga ning kutsusid teda nendega Sardiiniasse, paavst keeldus oma kehva tervise ja vanaduse tõttu.[12]
Maria Clotilde suri 7. märtsil 1802. Carlo Emanuele oli sellest väga rusutud ning loobus 4. juunil troonist. Järgmiseks kuningaks sai tema vend Vittorio Emanuele.[13] Alates 13. juulist 1807 oli Carlo Emanuele peale Henry Benedict Stuarti surma ametlik jakobiidide troonile pretendeerija.[14]
Hilisemas elus liitus Carlo Emanuele Jesuiitide orduga. 1815. aastal sai ta ordus noviitsiks.[15]
Carlo Emanuele suri 6. oktoobril 1819 Roomas.[4]
Viited
| Eelnev Vittorio Amedeo III | Sardiinia kuningas 16. oktoober 1796 – 4. juuni 1802 | Järgnev Vittorio Emanuele I |