Camillo Golgi
Camillo Golgi [ka'millo 'goldži] (7. juuli 1843 Corteno Golgi – 21. jaanuar 1926 Pavia) oli itaalia arst, patoloog, histoloog ja neuroteadlane.
| Camillo Golgi | |
|---|---|
 | |
| Sündinud | 7. juuli 1843 Corteno Golgi, Itaalia |
| Surnud | 21. jaanuar 1926 (82-aastaselt) Pavia, Itaalia |
| Alma mater | Pavia Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | meditsiin |
| Tuntumad tööd | Golgi kompleks Golgi kõõlusorgan Golgi rakk |
| Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1906) |
1906. aastal pälvis ta koos Santiago Ramón y Cajaliga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.
Ta uuris kesknärvisüsteemi ja ka aju struktuure mikroskoopilisel tasandil.
Golgi avastas 1897. aastal närvikudede ja neurilemma (neuronimembraani), neuronite, aksonite ja dendriitide analüüsimeetodi (nn must reaktsioon, mis põhineb raskmetalliühendite ja Golgi kompleksi reaktsioonil ehk "värvumisel") ning kirjeldas rakkudes korvitaolist moodustist, mis paikneb rakutuuma ümbruses. Kui ta oma töö 1898. aastal avaldas, nimetas ta seda struktuuri sisemiseks retikulaarseks aparaadiks (apparato reticolare interno).[1] Hiljem hakati selle asemel kasutama terminit "Golgi kompleks".