C (programmeerimiskeel)
C (hääldus inglispäraselt [sii]) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970. aastate alguses Brian Kernighan, Dennis Ritchie ja Ken Thompson eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt kasutada praktiliselt igas operatsioonisüsteemis, ning sellest on saanud üks populaarsemaid keeli, mida kasutatakse laialdaselt nii süsteemi- kui ka rakendustarkvara loomisel. Programmeerimiskeelel C on palju järeltulijaid, tähelepanuväärseim neist on C++, mis peamise vahega toob C-sse klassid.
| C | |
|---|---|
| Faililaiend | .c, .h |
| Paradigma | imperatiivne, protseduraalne, struktureeritud |
| Väljalaskeaeg | 1972 |
| Looja | Dennis Ritchie |
| Arendaja | Dennis Ritchie & Bell Labs |
| Viimane väljalase | C17 (detsember 2018) |
| Tüüpimine | staatiline, nõrk, manifesteeritud |
| Implementatsioonid | Clang, GCC, MSVC, Turbo C, Watcom C |
| Dialektid | Cyclone, Unified Parallel C, Split-C, Cilk, C* |
| Mõjutatud keeltest | B (BCPL, CPL), ALGOL 68, Assemblerkeel, PL/I, Fortran |
| Mõjutanud keeli | AWK, csh, C++, C--, C#, Objective-C, BitC, D, Go, Java, JavaScript, Limbo, Perl, PHP, Pike, Processing, Python |
| OS | multi-platvormne |
Ajalugu
Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne operatsioonisüsteemi UNIX loomisega 1969–1973 firma AT&T Bell Labs-i arenduskeskuses. C eellasteks on BCPL ja B programmeerimiskeeled. Esimene C-s kirjutatud suurem rakendus oli 1973. aasta suvel kirjutatud arvuti PDP-11 UNIX-i tuum (kernel). Järgnevatel aastatel arendas meeskond keelt edasi, keskendudes peamiselt ja andmetetüüpide arendamisele, ning C-s kirjutatud programmide teistele riistvara platvormide ülekantavusega seotud küsimustele. Esimene avalikult keelt tutvustav raamat, B. Kernighani ja D. Ritchie: The C Programming Language, ilmus 1978. aastal, ning sellest sai mitteametlik C standard järgmiseks kümnendiks. Esimesena uutest riistvaraplatvormidest kanti C üle arvutitele Interdata 8/32 ja DEC VAX 11/780. Keele kiire levik algas 1980. aastate alguses, esimene ametlik ANSI standard võeti vastu 1989. aasta lõpus (ANSI 89 C).
C-l on mitu otsest järglast, näiteks Objective C, C++, Concurrent C , C*, Modula 3 ja Eiffel.
Süntaks
Lihtsaim programm C-keeles näeb välja nii:
int main(){ return 0;}See programm ei tee mitte midagi muud, kui väljastab operatsioonisüsteemile veakoodi 0 (mis tavaliselt tähendab vigadeta väljumist).
Hello, World!
Hello world on C-keeles järgmine:
#include <stdio.h>int main(void){ printf("Tere, maailm!\n"); return 0;}See programm väljastab teksti "Tere, maailm!".
Võrdlus teiste keeltega
Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest C-st. Mitmetel on osaliselt sarnane süntaks – C++, C#, Java, JavaScript, PHP, Perl. Algajatele on C enamasti raskelt omandatav viitade, mäluhalduse ja stringide töötlemise keerukuse tõttu.
Kasutusalad
Kuna C on riistvarale lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide draiverite (ehk ajurite) ning operatsioonisüsteemide tuumade (kernel) kirjutamiseks, näiteks BSD, Linux, Solaris, Windows jpt.
Vaata ka
Välislingid
Kompilaatorid
Loojad
- http://www.cs.bell-labs.com/who/bwk/ Brian Kernighan
- http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/ Dennis M. Ritchie
- http://www.cs.bell-labs.com/who/ken/ Ken Thompson
Ajalugu
Koodinäited
- The International Obfuscated C Code Contest – rahvusvaheline programmeerimisvõistlus hägustatud C keeles