Antigoniidide dünastia
Antigoniidide dünastia (vanakreeka keeles Ἀντιγονίδαι) oli hellenistlike kuningate dünastia, mis sai alguse Aleksander Suure kindralist Antigonos I Monophthalmosest ("ükssilm").
Antigoniidide dünastia 306 eKr – 168 eKr | |||||
 Makedoonia (oranž) aastal 200 eKr | |||||
| Valitsusvorm | Monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Kuningas | Antigonos I Monophthalmos (306–301 eKr) Perseus (179–168 eKr) | ||||
| Pealinn | Pella | ||||
| Religioon | Vana-Kreeka usund | ||||
| Riigikeeled | Kreeka | ||||
| |||||
Ajalugu
Suuremas osas Kreeka Makedooniast olid antigoniidid Antipatriidide mantlipärijad, nad valitsesid ka Väike-Aasiat ja Põhja-Süüriat. Antigonos püüdis saada oma kontrolli alla kogu Aleksander Suure impeeriumit, aga see lõppes Diadohhide sõdades aastal 301 eKr Ipsose lahingus lüüasaamisega.
Antigonos I Monophthalmose poeg Demetrios Poliorketes jäi lahingus ellu ning suutis paar aastat hiljem Vana-Makedoonias ise võimule saada. Lõpuks ta siiski kaotas koha troonil ning suri Seleukos I Nikatori vangina.
Järgnes segadusteaeg, kuid aastaks 276 eKr suutis Demetriose poeg Antigonos II Gonatas uuesti dünastia Makedoonias (ja suuremas osas Kreeka linnriikidest) võimule saada.
Philippos V valitsusajal peeti ülemvõimu pärast Rooma vabariigiga Makedoonia sõdu: 214–205 eKr, 200–197 eKr, 171–168.
Dünastia viimane valitseja oli Perseus, kes valitses aastatel 179–168 eKr. Ta ei suutnud Rooma vabariigi agressioonile vastu seista ning 168. aasta Pydna lahinguga lõppes Antigoniidide dünastia võimuaeg.
Dünastia
Antigoniidide dünastia valitsejad olid:
| Kuningas | Valitsusaastad (eKr) |
|---|---|
| Antigonos I Monophthalmos | 306–301 |
| Demetrios Poliorketes | 294–287 |
| Antigonos II Gonatas | 276–239 |
| Demetrios Õiglane | u 250 |
| Demetrios II Aitolikos | 239–229 |
| Antigonos III Doson | 229–221 |
| Philippos V | 221–179 |
| Perseus (Makedoonia) | 179–168 |
Makedoonia viimane kuningas Andriskos väitis, et on Perseuse järeltulija.
Antigoniidide-aegsed mündid
|
|
.jpg)
.jpg)
