1853–1857 oli Andrew Johnson Tennessee osariigi kuberner ja 1857–1862 Ameerika Ühendriikide senaator. Ameerika Riikide Konföderatsiooni eraldudes 1861 sai temast ainus senaator neist osariikidest, kes jätkas tööd Ameerika Ühendriikide Kongressis.
1862 nimetas president Abraham Lincoln Johnsoni Tennessee osariigi sõjaväeliseks kuberneriks. Sellel ametikohal surus ta jõuliselt maha Konföderatsiooni pooldajate vastuhakud.
4. märtsil1865 astus ta ametisse Lincolni teise valitsuse asepresidendina. 15. aprillil1865 sai Johnsonist pärast Lincolni surma Ameerika Ühendriikide president.
1869. aasta presidendivalimistel ta ei kandideerinud. Ka ei õnnestunud Johnsonil saada tagasi valitud Ameerika Ühendriikide Kongressi Senatisse ega isegi Esindajatekotta.