Ajuripats
Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.[1][2][3][4]
Ajuripatsi anatoomiline terminoloogia pole seni veel lõpuni kooskõlastatud.[5]
Ajuripatsi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel
Madudel
Enamikul tänapäevastel madudel koosneb elund hüpofüüsi eessagarast, mis areneb ajuripatsitaskust, hüpofüüsi kesksagarast (osadel) ja vaheajust väljuvast hüpofüüsi tagasagarast.
Imetajatel
Inimestel
Morfoloogia
Ajuripats inimesel[1][2] (naistel harilikult suurem):
- kaal:0,5–0,65 g
- pikkus: kuni 10 mm
- laius: 12–15 mm
- kõrgus: 5 mm.
Anatoomia ja füsioloogia
Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast:
- hüpofüüsi eessagar e adenohüpofüüs (adenohypophysis)[6]
- hüpofüüsi tagasagar (neurohypophysis), eritab oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni
- hüpofüüsi kesksagar (intermediate hypophysis) ( inimestel, kaladel, roomajatel jt).
Eessagar
Pikemalt artiklis Adenohüpofüüs
Ajuripatsi eessagar ehk adenohüpofüüs (eessagar koos vaheosaga) eritab folliikuleid stimuleerivat hormooni, lutropiini, türeotropiini, kortikotropiini, prolaktiini, kasvuhormooni ja beetaendorfiini;[4][6]
Tagasagar
- Pikemalt artiklis Ajuripatsi tagasagar
Ajuripatsi tagasagar ehk neurohüpofüüs (tagasagar koos ajuripatsi varrega), eritab oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni.[4]
Kesksagar
- Pikemalt artiklis Ajuripatsi kesksagar
Ajuripatsi kesksagaraks nimetatakse ajuripatsi eessagara osa, mis külgneb tagasagaraga. See eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini.[7]
Ajuripats ja sisesekretoorsed näärmed
Ajuripats kuulub sisesekretoorsete näärmete süsteemi, mille ülesandeks on bioloogiliselt aktiivsete ainete (näit hormoonide) komplekteerimine ja ringlus. Ajuripats talitleb koos käbikeha, kilpnäärmete, kõrvalkilpnäärmete, tüümuse, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsete saarte, neerupealiste ja sugunäärmete endokriinsete osadega ning reguleerib nende talitlust.[4]
Ajuripatsi neuro-hormonaalne roll
Ajuripats nõristab hormoone, mis reguleerivad nii organismi vee ja temperatuuri homöostaasi ja vererõhku kui kakilpnäärmete, kasvu, suguelundite, raseduse ning sünnituse ja piimanäärmete, aga ka valuretseptorite tööd.
Ajuripats sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.
Ajaloolist
Kooskõlas Aristotelese kirjeldustega elundi füsioloogiliste ülesannete kohta nimetas elundi ajuripatsiks Andreas Vesalius (glans pituitaria excipiens).[8]
1778. andis Samuel Thomas von Sömmering (1755–1830) elundile nimeks hypophysis cerebri (Dissertatio de basi encephali et originibus nervorum cranio egredientum libri quingue).[9]
Viited
Kirjandus
- Henry Gray. Anatomy of the human body , V. peatükk Angiology, Philadelphia: Lea & Febiger, 1918, ISBN 1-58734-102-6. Bartleby.com, 2000. http://www.bartleby.com/107/,Bartleby raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)
- S. Nussey, S. Whitehead. Endocrinology An Integrated Approach, Bookshelf ID: NBK22PMID 20821847, Oxford: BIOS Scientific Publishers; 2001, ISBN 1-85996-252-1, 7. peatükk, The pituitary gland (vaadatud 28.05.2013) (inglise keeles)
- "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Trapido Laine. 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.
- Roosalu, Meeli. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid
- Hypothalamo-Pituitary Disorders (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A11.1.00.001: Hypophysis. Hüpofüüs
- Weber G, Heitz PU, Pliess G.. Hyperplasia of growth hormone-producing cells in the hypophysis in psoriasis. Study of 10 patients. Lühikokkuvõte., Hautarzt. 1986 august;37(8):458-62. (vaadatud 8.01.2015) (inglise keeles)