Ahvikotkas
Ahvikotkas (Pithecophaga jefferyi) on üks maailma suuremaid ja haruldasemaid kotkaid.
| Ahvikotkas | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Linnud Aves |
| Selts | Pistrikulised Falconiformes |
| Sugukond | Haugaslased Accipitridae |
| Perekond | Pithecophaga |
| Liik | Ahvikotkas |
| Binaarne nimetus | |
| Pithecophaga jefferyi (Ogilvie-Grant, 1897) | |
 Levila on hõredalt asustatud | |
| Sünonüümid | |
Filipiinide kotkas | |
Levila ja pesitsemine
Väljasuremisohus ahvikotkaid leidub üksnes Filipiinide troopiliste mäestiku-vihmametsade viimastes puutumata saludes. See osa, mis on džunglist alles jäänud (umbes 10% esialgsest pindalast), pakub veel peavarju 150–500 kotkapaarile. Suurem osa neist elab lõunapoolsel Mindanao saarel.
Nende haudepaiku on keeruline leida, sest ahvikotkad munevad kõigest ühe muna üle aasta, ja peavad selle jaoks oma 100 km2 suurusel pesitsusalal nelja-viit pesa.
Kirjeldus
Emane on keskmiselt 102 cm pikk ja kaalub umbes 7 kg. Isane on 10–20% väiksem, tema keskmine pikkus on 91 cm ja kaal 5 kg. Tiibade siruulatus on ca 2,0 m. Ahvikotka kuklal on kaunid, pikad ja pruunid suled, mis moodustavad pulstunud harja. Harja võib ta tujule vastavalt kord üles tõsta, kanda poolpüsti või tihedalt vastu pead.
Toitumine
Ahvikotka nimetus tuleneb eksiarvamusest, et liik toitub peamiselt ahvidest. Tegelikult pole see sugugi nii. Ta sööb eelkõige karustiivalisi, kärpkaslasi ja madusid. Ahve (piirkonnas levinud makaake) sööb ta vaid erandjuhtudel.
Viited
Kirjandus
- Geo 01/2010