Abu Ghraibi vangla
Abū Ghuraybi vangla (araabia keeles سجن أبو غريب, Sijn Abū Ghurayb) oli Iraagis Abū Ghuraybi linnas, 32 kilomeetrit Bagdadist läänes, asuv vanglakompleks. See avati 1950. aastatel ja vangla toimis maksimaalse turvalisusega vanglana. Alates 1980. aastatest kasutas vanglat poliitvangide hoidmiseks Şaddām Ḩusayn ja hiljem Ameerika Ühendriigid. Abū Ghuraybi vangla suleti 2014. aastal.
Abū Ghurayb pälvis rahvusvahelise tähelepanu 2003. aastal pärast Iraagi sissetungi, kui tulid päevavalgele seal USA sõdurite läbi viidud piinamised ja tapmised. Ka Iisraeli ülekuulajad viibisid Iraagis koos USA sõduritega, sest nad rääkisid araabia keelt.[1] [2]
2006. aastal andis USA Abū Ghuraybi üle Iraagi föderaalvalitsusele ja see avati uuesti 2009. aastal Bagdadi keskvanglana (araabia keeles سجن بغداد المركزي Sijn Baġdād al-Markizī), kuid suleti 2014. aastal, Iraagi kodusõja ajal, julgeolekuprobleemide tõttu. Vanglakompleks on praegu tühi ning uurimised on paljastanud mitmeid Saddami-aegseid ühishaudu.
Ajalugu
Vangla ehitasid britid 1950. aastatel. Seal oli 2001. aastal koguni 15 000 kinnipeetut.[3] 2002. aastal hakkas Şaddām Ḩusayni valitsus vanglat laiendama, et lisada vanglasse kuus uut kambriplokki.[4] 2002. aasta oktoobris andis ta amnestia enamikule Iraagi vangidele. Pärast vangide vabastamist ja vangla tühjaksjätmist see rüüstati. Peaaegu kõik vangidega seotud dokumendid põletati vangla kontorites ja kambrites, mis viis ulatuslike kahjustusteni.
Abū Ghuraybiga seotud teadaolevad ühishauad:
- Khan Dhari, Bagdadist läänes – Bagdadi Abu Ghraibi vanglast pärit poliitvangide haud. 15 ohvrit hukati 26. detsembril 1998.
- Al-Zahedi, Bagdadi läänepoolses äärelinnas – tsiviilkalmistu lähedal asuvas salajases hauas on leitud 993 poliitvangi säilmed. Pealtnägija sõnul saadeti sinna Abū Ghuraybi vanglast tavaliselt korraga 10–15 surnukeha, kelle kohalikud tsiviilisikud hauda matsid. 10. detsembril 1999 Abū Ghuraybis toimunud hukkamine nõudis ühe päevaga 101 inimese elu. 9. märtsil 2000 tapeti korraga 58 vangi.[5]
2003–2006
2003. aastast kuni 2006. aasta augustini kasutasid Abū Ghuraybi vanglat kinnipidamise eesmärgil nii Iraaki okupeerinud USA juhitud koalitsioon kui ka Iraagi valitsus. Iraagi valitsus kontrollis rajatise ala, mida nimetatakse the hard site'iks ('karm koht'). Vanglat kasutati ainult süüdimõistetud kurjategijate majutamiseks. Kahtlusaluseid kurjategijaid, mässulisi või arreteerituid ja kohtuprotsessi ootavaid inimesi hoiti teistes rajatistes, mida USA sõjaväekeeles nimetatakse tavaliselt "laagriteks" ("camps"). USA majutas kõiki enda kinnipeetavaid viieks turvatasemeks jagatud Camp Redemptionis" See 2004. aasta suvel ehitatud laager vahetas välja Camp Ganci, Camp Vigilanti ja Abū Ghuraybi Tier 1. Ülejäänud osa hoonest oli USA sõjaväe kasutuses.
Abū Ghurayb oli nii operatsioonikeskus kui ka kinnipidamisasutus. Sellal kui USA sõjavägi kasutas kinnipidamisasutusena Abū Ghuraybi vanglat, majutas ta 2004. aasta märtsis seal umbes 7490 vangi. [6] Hilisem kinnipeetavate populatsioon oli palju väiksem.
Abū Ghuraybi piinamis- ja vangide väärkohtlemise skandaalis esitati 327 sõjaväepolitsei pataljoni reservsõduritele süüdistus vangide väärkohtlemises, alustades armee kriminaaluurimisosakonna uurimist 14. jaanuaril 2004. 2004. aasta aprillis rääkis USA telesaade "60 minutit" ajakirja The New Yorker loost, kus räägiti Iraagi kinnipeetavate piinamisest ja alandamisest USA sõdurite ja lepinguliste tsiviilisikute poolt. Lugu sisaldas fotosid, mis kujutasid vangide väärkohtlemist. Sündmused tekitasid USAs ja teistes koalitsiooniriikides suure poliitilise skandaali.
20. aprillil 2004 tulistasid mässulised vanglasse 40 miinipilduja miini, tappes 24 ja vigastades 92 kinnipeetut. Arvatakse, et rünnak oli kas katse õhutada rahutusi või kättemaksu kinnipeetavate koostöö eest Ameerika Ühendriikidega. [7] 2004. aasta mais alustas USA juhitav koalitsioon vangide vabastamise poliitikat, et vähendada nende arvu vähem kui 2000-ni. USA sõjavägi vabastas 2005. aasta augusti lõpus Iraagi valitsuse palvel vanglas ligi 1000 kinnipeetut. [8] 24. mai 2004. aasta pöördumises USA armee sõjakolledžis teatas president George W. Bush, et vangla lammutatakse. 14. juunil ütles Iraagi ajutine president Ghazi Mashal Ajil al-Yawer, et on selle otsuse vastu. 21. juunil otsustas USA sõjaväekohtunik kolonel James Pohl, et vangla on kuritegupaik ja seda ei saa enne uurimiste ja kohtuprotsesside lõpuleviimist lammutada. [9]
2. aprillil 2005 [10] ründasid vanglat Abū Ghuraybi lahinguna tuntud rünnakus rohkem kui 60 mässulist. Kahe tunni jooksul enne taandumist kaotasid ründajad USA sõjaväe andmetel vähemalt 50 meest. Vanglas ja selle ümbruses sai rünnakus vigastada 36 inimest, sealhulgas USA sõjaväelased, tsiviilisikud ja kinnipeetavad. Ründajad kasutasid käsirelvi, rakette ja RPG-sid ning viskasid granaate üle müüride. Mereväelaste tulistamise peale õhkus vanglamüüride juures ka mässuliste autopomm. Ametnike arvates oli autopomm mõeldud vangla müüri lõhkumiseks, võimaldades kinnipeetavate põgenemist. Mässulised ründasid ka vanglasse suunduvatel maanteedel olevaid sõjaväe kolonne. Al Qaeda Iraagis võttis rünnaku eest vastutuse. [11]
2006–2014
2006. aasta märtsis otsustas USA sõjavägi viia 4500 kinnipeetavat teistesse vanglatesse ja anda Abū Ghuraybi vangla Iraagi võimude kontrolli alla. [12] Vangla vabastati vangidest 2006. aasta augustis. [13] Ametlikult anti vangla üle 2. septembril 2006. Ametlik üleviimine toimus rakkerühm 134 ülema kindralmajor Jack Gardneri ning Iraagi justiitsministeeriumi ja Iraagi armee esindajate vahel. [14]
2009. aasta veebruaris avas Iraak Abu Ghraibi uuesti Bagdadi keskvangla nime all. See oli mõeldud 3500 kinnipeetava majutamiseks. Valitsus teatas, et kavatseb aasta lõpuks suurendada vangide arvu 11 500 vangi võrra. [15]
2013. aasta 21. juulil toimus Abu Ghraibi vanglas massiline põgenemine, väidetavalt põgenes vähemalt 500 vangi. Parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni liige kirjeldas vange peamiselt nendena, kes olid "süüdi mõistetud ja surmaotsuse saanud al-Qaeda kõrgemad liikmed". Samaaegne rünnak toimus teises vanglas Tajis, umbes 12 miili Bagdadist põhja pool, kus hukkus 16 Iraagi julgeolekujõudude liiget ja kuus vastupanuvõitlejat. [16] Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) avaldas džihadistide foorumil avalduse, milles väideti, et nemad vastutavad rünnaku eest [17] ning, et rünnakutes osales 12 autopommi, enesetaputerroristid, miinipildujad ja raketid. Samuti väitsid nad, et tapsid enam kui 120 valitsusväge sõdurit, kuigi Iraagi võimude hinnangul suri rünnakus 25 julgeolekujõudude liiget, 21 vangi ja vähemalt 10 ISIL-i võitlejat.
Sulgemine
15. aprillil 2014 teatas Iraagi justiitsministeerium, et sulges vangla, kartes, et selle võib üle võtta ISIL, kes hoidis tol ajal enda kontrolli all suurt osa Anbari provintsist. Kõik 2400 kinnipeetavat viidi teistesse riigi kõrge turvalisusega rajatistesse. Ei ole kinnitatud, kas sulgemine on ajutine või alaline. [18]
Märkimisväärsed kinnipeetavad
- Abū Bakr al-Baghdādī [19]
- Farzad Bazoft [20]
- Yunis Khatayer Abbas [21]
- Emad al-Janabi [22]
- Manadel al-Jamadi [23]
- Abu Abdulrahman al-Bilawi [24]
- Bill Barloon [25]
- Thahe Mohammed Sabbar [26]
- John Nichol, Kuninglike Õhujõudude navigaator, kelle Iraagi väed operatsiooni Desert Storm ajal alla tulistasid [27] [28] [29]
Märkimisväärseid Abu Ghraibi vangivalvureid
Vaata ka
Viited
Välislingid
- "The Prisoner or: How I Planned to Kill Tony Blair" – dokumentaalfilm Iraagi ajakirjaniku Yunis Khatayer Abbasi ja tema kahe venna vangistamisest ja väärkohtlemisest Abu Ghraibi vanglas.