Abiootilised tegurid
Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt.
Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest.
Tegurid
Bioloogias võivad abiootiliste tegurite hulka kuuluda vesi, valgus, kiirgus, temperatuur, niiskus, atmosfäär, happesus, soolsus, sademete kõrgus, mineraalid, looded, vihm, lahustunud hapnik, toitained ja muld. Makroskoopiline kliima mõjutab sageli kõiki eelnimetatuid. Rõhu ja helilainete puhul võib käsitleda ka mere- või maa-alust keskkonda[1]. Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad ookeanikeskkonnas ka õhupiiritus, substraat, vee selgus, päikeseenergia ja looded[2]. Arvestades C3-, C4- ja CAM-taimede erinevusi süsinikdioksiidi sissevoolu reguleerimisel Calvin-Bensoni tsüklisse seoses nende abiootiliste stressiteguritega. C3-taimedel puuduvad mehhanismid fotorespiratsiooni juhtimiseks, samas kui C4- ja CAM-taimed kasutavad eraldi PEP-karboksülaasi ensüümi, et vältida fotorespiratsiooni, suurendades seega fotosünteetiliste protsesside tootlikkust teatud kõrge energiaga keskkondades[3][4].
Näited
Paljud arhed vajavad väga kõrgeid temperatuure, rõhku või ebatavalisi kontsentratsioone keemilisi aineid, nagu väävel; see on tingitud nende spetsialiseerumisest ekstreemsetele tingimustele. Lisaks sellele on seened arenenud ka selleks, et elada oma keskkonna temperatuuril, niiskusel ja stabiilsusel[5].
Näiteks on oluline erinevus nii vee kui ka niiskuse kättesaadavuses parasvöötme, vihmametsade ja kõrbete vahel. See erinevus vee kättesaadavuses põhjustab nendes piirkondades elavate organismide mitmekesisust. Need erinevused abiootilistes komponentides muudavad olemasolevaid liike, luues piirid, millised liigid saavad keskkonnas ellu jääda, ja mõjutades kahe liigi vahelist konkurentsi. Abiootilised tegurid, nagu näiteks soolsus, võivad anda ühele liigile konkurentsieelise teise liigi ees, tekitades survet, mis viib liikide muutumiseni ja muutumiseni generalistide ja spetsialiseerunud konkurentide vahel[6].