Aasta ema

 See artikkel räägib konkursist; laulu kohta loe artiklist Aasta ema (laul).

Aasta ema on Eesti Naisliidu asutatud aunimetus, mida antakse alates 1998. aastast iga aasta mais emadepäeval Estonia kontserdisaalis Tallinnas. Sümboolse hõbesõle aasta emale annab üle Vabariigi President. Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud kontsertaktusest teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling. Aasta ema kandidaatide esitamist oodatakse kogu avalikkuselt. Valiku teeb Eesti Naisliidu eestseisus.[1]

Aasta emad

Diskussioon emade ebavõrdsest kohtlemisest

2017. aastal algatasid Eesti naisõiguslased avaliku protesti aasta ema statuudi vastu, mille kohaselt võib aasta emaks saada üksnes abielunaine, kuna niisugune nõue diskrimineerib nende hinnangul üksikemasid. Vastuseks sellele teatas naisliidu esinaine, endine Keskerakonna poliitik Siiri Oviir: "Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta emaks naise, kel on küll, tõesti, jah, palju lapsi, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut isa." Kuna selle avalduse peale sai protest ajakirjanduses veelgi hoogu juurde, selgitas Oviir hiljem, et tegu oli sõnavääratusega: "No eks üks minu kahetsusväärne sõnavääratus, mida ma oma eelmist elu arvestades, ma olin ikka pea 25 aastat poliitikas, poleks tohtinud juhtuda."[4] Tema tütar Liisa Oviir ütles, et aasta ema nimetuse eesmärk on algusest peale olnud propageerida abielu.[5][6][7] Kui teatati, et Eesti Naisliidu laiendatud juhatuse arutelu järel aasta ema valimise reglementi ei muudeta, küsis Feministeeriumi projektijuht Nele Laos: "Miks väärivad emad avalikke kiidusõnu vaid siis, kui nad on defineeritavad Eesti kodakondsusega (meessoost) abikaasa kaudu? Või millisel alusel kaheldakse samast soost paaride laste tubliduses? Kuidas üldse mõõta lapse tublidust?"[8][9]

Siiri Oviiri sõnavõtt aasta ema konkursiga seoses sai üheks ajendiks, millest sündis ansambli Naised Köögis laul "Aasta ema" (sõnad Kristiina Ehin). Laul räägib kaheksa lapsega maal elavast üksikemast, kes ka soovib aasta emaks kandideerida.[10] Ehin rõhutas, et lool on aastasadade taust: "Vallasemasid on koheldud väga hullul viisil läbi aastasadade, see puudutas närvi. Kihnus pandi vallasemad aerudeta paati ja lükati merele, Eesti kirikutes on pingid, kus pidid istuma vallasemad, et nende jalad oleks näha. Me ei taha näha, et 19. sajandi patriarhaalne häbistus või kõrvalejäätus tuleks tänapäeva."[11]

Vaata ka

Viited

Välislingid