AS Franz Krull

AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas. Aastal 1875 kolis AS Franz Krull laienemise käigus Tallinna, kus arenes aja jooksul Eesti üheks suuremaks ja kaasaegsemaks masinatööstusettevõtteks. Ettevõte asus aadressil Kopli tänav 68.

AS Franz Krull
Franz Krulli tehase sissepääs
Asutatud1865
AsutajaFranz Krull
PeakorterTallinn
ValdkonnadMetalli- ja masinatööstus

Tootevalik oli väga mitmekesine, sinna kuulusid malm- ja terasvalutooted, aurukatlad ja -masinad, tehaste ja elektrijaamade sisseseade, põllumajandusmasinad, põlevkivitööstuse seadmed ning auruvedurid.

Algusaastad

AS-ile Franz Krull pandi algus 25. märtsil 1865, mil vasksepp Franz Krull üüris Narvas vasksepatöökoja, palkas mõned töölised ning asus valmistama viina-, õlle-, suhkru-, kohvi- ja muude vabrikute ning farmaatsialaboratooriumite seadmeid. Tähtsaim tooteartikkel oli siiski viinatootmisaparatuur – Franz Krulli töökoja tegi laiemalt tuntuks just 1870. aastal ehitatud uudne viinadestilleerimisaparaat, mis oli suurema tootlikkusega ja puhtamat viina ajav, kuid samas ökonoomsem. Viinatootmisseadmete müügist saadud tuluga ostis Franz Krull lõpuks töökoja ära.

Franz Krulli masinatehase malmaed, 1931
Silt tehniliste andmetega Franz Krulli katlal Imavere Piimandusmuuseumis

Laienemine

Aastal 1875 müüs Franz Krull Narva töökoja ja kolis ettevõtte Tallinna, kus rajas Paldiski maanteele väikesele krundile 14 töölisega tehase. 1898. aastal asutasid tema pojad Franz (II) ja Gerhard Krull koos Tallinna kaupmehe Edgar Höppeneriga AS Franz Krull, mille põhikiri kinnitati tsaari ukaasiga 10. detsembril 1898 (vkj).[1]

Aastal 1899 kolisid Franz Krulli pojad ettevõtte uude asukohta Tallinnas Kopli tänavale, kuhu ehitati moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoonega, lisaks kontori- ja elamuhoone.

Eesti NSV aeg

Punane Krull

23. juulil 1940 võttis vastvalitud Riigivolikogu vastu deklaratsiooni pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta.[2]3 päeva hiljem kinnitas Vabariigi Valitsus natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted, mille hulgas oli ka AS Franz Krull.[3]

Sundvõõrandatud AS Franz Krull otsustati 1940. aasta 27. augustil toimunud tööliste koosolekul, mida juhtis rahvakomissar Aleksander Jõeäär, nimetada ümber Punaseks Krulliks.[4] Seda nime kandis masinavabrik aastatel 1940-1941, mil allus algselt Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile ning seejärel 4. detsembrist 1940 kuni 1. veebruarini 1941 NSVL Raskemasinatööstuse Rahvakomissariaadile. Pärast seda kuni 1941. aasta juulini NSVL Söetööstuse Rahvakomissariaadile.

Teise maailmasõja alguses 1941. aastal evakueeriti tehase kogu sisseseade, 357 töölist, 153 raudteeplatvormi ja 6 reisivagunit NSV Liitu, Kiselevski linna Kemerovo oblastisse.

Tallinna I Masinatehas

Oktoobrist 1944 - 4. juulini 1945. aastal allus Tallinna I Masinaehitustehas ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadile, 5. juunil 1945 nimetati tehas Riiklikuks Liidutehaseks nr 9. (Riiklik Liidutehas nr 9, vene keeles Завод № 9 Главгазтоппром) ja allus NSVL RKN juures asuva Kunstliku Vedelkütte- ja Gaasitööstuse Peavalitsusele "Glavgaztopprom".

Tallinna Masinatehas

1949. aastal nimetati tehas ümber Tallinna Masinatehaseks (lühend TMT) ja allus 1. jaanuarist 1949 - jaanini 1955. aastal allus tehas NSVL Naftatööstuse Ministeeriumile. Pärast seda kuni 1957. aastani oli tehas NSVL Naftatööstuse ettevõtete ehitamise ministeeriumi alluvuses ja siis ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Masinaehituse Valitsuse alluvuses.

1971–1990 kandis tehas nime J. Lauristini nimeline Tallinna Masinatehas.[5]

Praegu põhiliseks tooteartikliks olevate soojusvahetusseadmete – õhkjahutite – tootmist alustati TMT-s juba 1963. aastal, mil valmistati esimesed õhkjahutid endise NSV Liidu naftatöötlemistehastele. Samas Kopli tänaval tegutseb tänapäeval AS Franz Krulli järglane AS Tallinna Masinatehas.

Paviljon Kopli 70, 1931

Direktorid

  • Leonid Pumpjansky (1889–1941, mil siirdus Venemaale; Леонид Моисеевич (Максимович) Пумпянский), Petrogradi Ülikooli professor (1919. aastast), 1925 emigreerus Eestisse, direktor.[6]
  • Pjotr Šeloumov (1882–1952; Пётр Михайлович Шелоумов), Peterburi Tehnoloogiainstituudi professor (1917–1918), 1919 emigreerus Eestisse, tehase tehnikadirektor 1928. aastast, direktor 1940. aastast.
  • Viljar Veskiväli – alates 1973. a.
  • Aleksei Moroz – alates 1982. a.

Kultuurimälestised

Paljud AS Franz Krulliga seotud objektid on tunnistatud kultuurimälestisteks.

  • AS Franz Krull masinatehase hooned:
  • paviljon[12] (1931), Kopli tänav 70[13]

Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendid

Huvitavat

Säilinud on Krulli vabriku EKP Komitee häälekandja Krulli Tööline nr 1. 1932 ainueksemplar. (RR 3. k arhiivkogu. AR AL 1931, nr 2)[16]

Viited

Kirjandus

  • Eesti vedurite sepikojas. Uus Eesti, 9. aprill 1936, nr 98, lk 10.
  • Sisekorra määrused : Masinaehitusvabrik a.-s. Franz Krull. Tallinn : Hansa, 1938 (RR 3.k arhiivkogu. AR1-96-01857)
  • Masinaehitusevabriku aktsiaseltsi "Franz Krull" põhikiri. Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1940 (RR 3.k arhiivkogu. S 5.524:42)
  • Margus Kruut: Kopli hiilgus – Krulli masinatehas, Eesti Ekspress, 5. juuli 2009

Välislingid