ACT Uus-Meremaa
ACT Uus-Meremaa, tuntud ka kui Erakond ACT või lihtsalt ACT (/ˈækt/), on Uus-Meremaa parempoolne klassikaline-liberaalne erakond. Erakonda juhib praegu David Seymour ja erakond on hetkel koalitsioonis Rahvuspartei ja erakonnaga Uus-Meremaa Esikohal.[1]
| ACT Uus-Meremaa | |
|---|---|
| ACT New Zealand | |
 | |
| Esimees | David Seymour |
| Asutamine | 1994 |
| Peakorter | 27 Gillies Avenue, Newmarket, Auckland |
| Ideoloogia | klassikaline liberalism libertarism konservatism |
| Kohti Esindajatekojas | 11 |
| Koduleht | https://www.act.org.nz/ |
ACT on akronüüm Tarbijate ja Maksumaksjate Ühenduse ingliskeelsest nimest (Association of Consumers and Taxpayers). Ühendus on surverühmitus, mille asutasid 1993. aastal endine Rahvuspartei saadik Derek Quigley ja endine Tööpartei saadik Roger Douglas. Douglase neoliberaalne majanduspoliitika, mis kandis nimetust Rogernomics, muutis Uus-Meremaa majanduse 1980. aastatel protektsionistlikust majandusest ulatusliku dereguleerimisega vabaturumajanduseks.
Leiboristid kaotasid 1990. aasta valimised ja selle tulemusena kaotas erakonna neoliberaalne fraktsioon mõjuvõimu. Seejärel lahkusid paljud neoliberaalse fraktsiooni liikmed Tööparteist ning lõid erakonna ACT. Samaaegne valimissüsteemi proportsionaalseks muutmine andis väiksematele erakondadele oluliselt suurema võimaluse parlamenti pääseda. Järgmistel valimistel võitis endine leiboristide parlamendisaadik Richard Prebble ootamatult Wellington Centrali parlamendikoha ja juhtis erakonda aastatel 1996–2004. Rodney Hide oli erakonna juht aastatel 2004–2011 ning 2011. aasta valimiste ajal võttis juhtimise üle Don Brash. 2011. aasta valimistel võitis ACT vaid ühe parlamendikoha.
Aastatel 2008–2017 toetas erakond toonast John Key juhitud Rahvuspartei valitsust. 2014. aastal sai erakonna juhiks David Seymour, kes juhib erakonda ka praegu. 2017. valimistel sai erakond taas vaid ühe koha ning 0,5% häältest erakondade valimisnimekirjas.[2] 2020. aasta valimistel võitis erakond 10 kohta ning 7,6% häältest ning 2023. aasta valimistel võitis erakond 9% häältest, saades parlamendis 11 kohta.[3]
Põhimõtted
Endise parteijuhi Rodney Hide'i sõnul on erakond ACT-i väärtusteks "isikuvabadus, isiklik vastutus, parima andmine meie looduskeskkonna hoidmiseks ning õhukese ja targema valitsuse saavutamiseks, eesmärgiga saavutada jõukas majandus, tugev ühiskond ja kõrge elukvaliteet, mida maailm kadestaks". ACT väidab, et järgib klassikalisi-liberaalseid ja õhukese riigi põhimõtteid ning austab isikuvabadusi ja isiklikku vastutust. [4] ACTi väitel on erakonna väärtused järgmised:
- Et üksikisikud oleks enda elu õigustatud omanikud ja seetõttu oleks neil loomupärased vabadused ja kohustused.
- Et valitsuse ainuõige eesmärk on kaitsta antud vabadusi ja mitte võtta antud kohustusi.[5]
- Kõik inimesed peaksid olema seaduse ees võrdsed, sõltumata rassist, soost, seksuaalsusest, usutunnistusest või poliitilistest veendumustest.[6]
- Sõnavabadus on vaba ühiskonna jaoks hädavajalik ning seda tuleb edendada, kaitsta ja säilitada ilma piiranguteta, välja arvatud õhutamise, kuritegeliku häirimise või laimamise korral.[6]
- Kodakondsuse ja alalise elamisloa saamiseks peavad taotlejad kinnitama, et toetavad Uus-Meremaa väärtusi.[6]
Poliitika ja ideoloogia
ACTi on iseloomustatud kui klassikalist liberaalset ja libertaarset partei, kuigi selle seisukohad on erinevate juhtide all muutunud ning partei toetusbaas on muutunud laiahaardelisemaks. Endiste juhtide Prebble'i ja Hide'i juhtimise ajal leidus ACTi programmis konservatiivset ja populistlikku poliitikat. [7] David Seymouri juhtimisel on erakonna poliitika nihkunud pigem libertaarsema väljavaate suunas.[8] Seymour on teatanud, et ta ei pea populismi riigi valitsemise või majanduskasvu stimuleerimise viisiks, ning on süüdistanud vasaktsentristlikku Tööparteid populistliku poliitika toetamises.[9][10] ACT rõhutab ka omandiõiguste tähtsust.[11]
ACT soovib kärpida valitsusprogramme, mida erakond peab tarbetuteks ja raiskavateks. 2011. aasta valimistel toetas ACT maksumäärade alandamist ja ühetaolise tulumaksu kehtestamist. ACT-i pakutud kindel maksumäär oli ligikaudu 15% ning maksuvaba piiri kuni 25 000 Uus-Meremaa dollarini neile, kes loobuvad riiklikust õnnetusjuhtumi-, haigus- ja tervishoiukindlustusest.[12] 2021. aastal tegi erakond ettepaneku vähendada käibemaksu.[13]
2020. aasta valimiste ajal tegi ACT kampaaniat laialdasel poliitikaplatvormil. Erakond seadis esikohale majanduse taastumise, riigivõla madalal hoidmise ja CANZUKi lepingule alla kirjutamise, mis võimaldaks inimeste ja kaupade vaba liikumist Ühendkuningriigi, Uus-Meremaa, Kanada ja Austraalia vahel. Erakond soovib kaitsta sõnavabadust ja piirata nende ülikoolide rahastamist, mis ülikoolilinnakus sõnavabadust ei austa. ACT toetab immigratsiooni, samas soovib sisserändajatele kohustuslike assimileerumismeetmete kehtestamist.[14]
ACT ütleb oma veebilehel, et "kõikidel uusmeremaalastel peaksid olema samad põhiõigused, sõltumata rassist, usutunnistusest, seksuaalsusest või soost".[15] Erakonna sõnul peaksid ohvrite õigused kurjategijate õigused "üle trumpama" ja toetab mitmeid karme kuritegevusevastaseid poliitikaid, mis keskenduvad peamiselt jõukude ohjeldamisele.
ACT soovib kaotada Uus-Meremaa parlamendis maoori valijaskonna kohad, väites, et need kohad on "anakronism ja solvavad võrdse kodakondsuse põhimõtet" ning et maoori parlamendiliikmed on olnud valitud üldvalimistel teistes nimekirjades ilma erilise abita. Samuti soovib erakond vähendada parlamendisaadikute arvu 120-lt 100-le.[16]
2020. aasta detsembri alguses kuulutas Uus-Meremaa parlament ametlikult välja kliimahädaolukorra, mille puhul ACT oli kriitiline, öeldes: "Tänane kliimahädaolukord oli postratsionaalse poliitika võidukäik, mis sisaldas pigem tundeid kui fakte, mis juhivad valitsuse reageerimist kliimamuutustele."[17]
Juhtkond
Erakonna juhid
- Roger Douglas (1994–1996)
- Richard Prebble (1996–2004)
- Rodney Hide (2004–2011)
- Don Brash (2011)
- John Banks (2011–2014)
- Jamie Whyte (2014)
- David Seymour (2014–praegu)