9. november Saksamaa ajaloos

9. november on mitme Saksamaa ajaloos olulise sündmuse toimumise aeg. Juba vahetult pärast Teist maailmasõda kasutasid ajaloolased ning ajakirjanikud aeg-ajalt terminit "saatuslik päev" (Schicksalstag), kuid termini laiaulatuslik kasutamine algas 1989. aasta sündmuste ajal, mil peaaegu kogu Saksa meedia selle kasutusele võttis.

9. novembriga on seotud viis suursündmust Saksamaa ajaloos:

• 1848. aastal hukati Austria keisririigis 1848. aastal toimunud revolutsioonide ajal aset leidnud Viini ülestõusu ajal arreteeritud liberaalide juht Robert Blum. Hukkamises nähakse sageli tollaste revolutsioonide lõpliku ebaõnnestumise sümbolit.^[1]

• 1918. aastal keiser Wilhelm II troonilt tõukamisega Novembrirevolutsiooni ajal lõppes monarhia ajastu Saksamaal. Philipp Scheidemann kuulutas Riigipäevahoone aknalt välja Weimari vabariigi. Kaks tundi hiljem kuulutas Karl Liebknecht Berliini linnalossi rõdult välja "Vaba Sotsialistliku Vabariigi". "Der 9. November" ("Üheksas november") on Bernhard Kellermanni Saksamaal avaldatud Saksamaa 1918. aasta vastuhakust rääkiva raamatu pealkiri.

• 1923. aasta 8.–9. novembril aset leidnud Õllekeldriputš märkis natsipartei kui Saksamaa poliitikamaastiku olulise tegija esiletõusmist.

• 1938. aasta 9.–10. novembril toimus kristalliöö: ulatuslik sünagoogide ja juutide varade põletamine ning hävitamine. Tapeti rohkem kui 1300 inimest ning 30 000 juuti viidi koonduslaagritesse.^[2]

• 1989. aasta Berliini müüri langemine käivitas rea sündmusi, mis viisid lõpuks Saksamaa taasühinemiseni ja kommunistlike režiimide langemiseni Ida-Euroopas. 9. novembrit kaaluti Saksamaa ühinemise tähtpäevaks, kuid kuna tegemist oli ka kristalliöö toimumise ajaga, peeti seda kuupäeva riikliku tähtpäeva jaoks mittesobivaks. Seetõttu valiti selle tähistamiseks riigi taasühendamise ametlik kuupäev 3. oktoober.^[3]