2023. aasta 19. augusti raketirünnak Tšernihivile

2023. aasta 19. augusti raketirünnak Tšernihivile
Rünnakujärgne teater
Riik	Ukraina
Koht	Tšernihiv
Koordinaadid	, 31° 17′ 59″ E
Kuupäev	19. august 2023
Liik	sõjakuritegu
Osa	Venemaa rünnetest tsiviilelanike vastu
Relv(ad)	9K720 Iskander
Hukkunuid	7[1]
Vigastatuid	≥144 (sh 15 last)[1]
Korraldaja(d)	Venemaa
Järelmid	3 leinapäeva
Meediafailid Wikimedia Commonsis

2023. aasta 19. augusti raketirünnak Tšernihivile oli Vene-Ukraina sõja käigus toimunud rünnak Vene-Ukraina piirist ligikaudu 80 km kaugusel asuvale Tšernihivi oblasti keskusele. Teatris toimus näitus tarbijadroonide kasutamisest Venemaa sissetungil Ukrainasse pealkirjaga "Ljuti Ptaški" (Vihased Linnud), mida korraldajad kirjeldasid kui "inseneride, sõjaväelaste ja vabatahtlike kinnist kohtumist."^[2] Tšernihivi oblasti kuberner Vjatšeslav Tšaus teatas, et linna keskväljakut, polütehnilist instituuti ning Tarass Ševtšenko muusika- ja draamateatrit tabanud raketilöögi tagajärjel hukkus 7 inimest, sealhulgas 6-aastane tüdruk. Veel 144 sai vigastada, sealhulgas 15 last ja 15 politseinikku,^[3] 41 vigastatud olid raskeloomulised ja vajasid evakueerimist haiglasse.^{[4][5][6][7][8][9][10][1]}

Varem päeval kohtus Venemaa president Vladimir Putin oma kõrgeimate kindralitega Doni-äärses Rostovis, samal ajal kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi viibis Rootsis, et arutada Saab 39 Gripenite Ukrainasse importimist.^[2] Pöördumises nimetas Zelenskõi rünnakut "alatuks" ja et "olen kindel, et meie sõdurid annavad Venemaale selle terrorirünnaku eest vastuse," lubades "märkimisväärset vastust" Venemaale lähipäevil.^[7]

Tšernihivit piirati Venemaa sissetungi alguses kuni 2022. aasta aprillini, kuid pärast seda oli kuni raketilöögini suhteliselt rahulik. Linnapea Oleksandr Lomako kuulutas linnas välja kolmepäevase leina rünnaku ohvritele.^[11] Rünnak leidis aset õigeusu Issanda Muutmise püha ajal ja teatud kohalikud elanikud läksid hommikustele kirikuteenistustele Tšernihivis. ÜRO Ukraina humanitaarabi koordinaator Denise Brown mõistis Venemaa hukka tsiviilisikute ründamise eest: "Ma mõistan hukka selle korduva Venemaa rünnakute mustri Ukraina asustatud piirkondadele... Tsiviilisikute või tsiviilobjektide vastu suunatud rünnakud on rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel rangelt keelatud".^[12]