Õngu

küla Hiiumaa vallas Hiiumaal

Õngu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lääneosas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.

Õngu
Pindala: 33,2 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 33 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 9703[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: , 22° 27′ E
Õngu (Eesti)
Õngu
Kaart

Õngust läände jääb Mardihansu laht, põhjas asuvad Mardihansu, Jõesuu ja Kiivera, kirdes Sülluste, idas Leigri, kagus Männamaa ning lõunas Mänspe küla.

Nimi

Kohanime aluseks on arvatavasti isikunimi.[4] Küla on esmamainitud 1583. aastal kui Ennige.

Loodus

Õngu idaosas ja loodeosas asuvad Tihu looduskaitseala kaitsevööndid. Küla läbib Õngu oja, seal asuvad Õngu paisjärv ja Õngu soo. Küla põhjaosa piirneb Vanajõega. Õngus kasvavad looduskaitsealused Veski jugapuu ja Putkaste mänd.

Elanike arv

Elanike arvAasta
651959
431970
461979
491989
312000
302011
332021

Ajalugu

Õngu kuulus ajalooliselt Vaemla mõisa alla. Läänemaa 17251726 adramaarevisjoni alusel oli külas viis talu, mille peremehed olid Önnio Thomas, Micko Marti Hans, Matzi Lars, Matzi Jüri ja Wanna Selja Mart.

1835 oli külas kaheksa talu, mille elanikud said omale perekonnanimedeks nimed Engso (Engsoo), Hanslep, Kadak, Kippa, Läkk (Läk), Matros, Prassek, Saar, Sadulsepp, Siimuõue (Simmoaue), Sülla, Tampõld (Tampölt), Telliskivi, Toks, Timmelmann, Uus, Vanaselja (Wannaselja), Veski, Vähe (Wähhe) ja Üksik.[5]

Taristu

Õngut läbib lõunast põhja Emmaste–Luidja maantee, kus lõpeb Valgu–Lelu–Leemeti tee. Enne teist maailmasõda asus külas sadam.

Kultuur

Õngule rajati nõukogude ajal puhkebaas, mis on olnud suurte ürituste toimumiskohaks: 1988 asutati seal Noorteühendus ELO ja 1990 toimus külas Teoreetilise Bioloogia Kevadkool. Külas asub Õngu tuulik. Õngu rannakoplis ehitati mootorlaev Alar.

Ettevõtlus

Hiiu Kalur alustas Õngus nõukogude ajal kalakasvatusega. 1996 omandas kalakasvatusalad Õngu noorkalakasvatus OÜ, mis tegeles kalakasvatusega 2014. aastani.

Vaata ka

Viited