Augsburg on üks Saksamaa vanimaid linnu. Augsburgi kohal asus roomlaste asula, mille asutamisaastaks loetakse 15 eKr. 121. aastal andis keiser Hadrianus Augusta Vindelicorumile linnaõigused. See on kunagine Saksamaa jõukaim linn.
1555. aastal sõlmiti linnas peotestantide ja katoliiklaste vahel Augsburgi rahu.
Augsburgis on tänu jõelähedasele asukohale olnud alati tähtsal kohal tööstus, nii olid seal edukad sepad ja juveliirid, kes linna juhitud kanalite ja voolava vee jõul oma sepikodasid käitasid. Alpidest voolava Lechi jahedust kasutasid ära ka lihunikud, kes juhtisid vee keldri alt läbi ja said nii suvel liha jahedas hoida.[2] On väidetud, et Augsburgis on rohkem sildu kui Veneetsias.[3]
Kuna teise maailmasõja ajal toodeti linnas asuvas MAN-i tehases lennuki- ja allveelaevamootoreid, oli see liitlastele tähtis pommitussihtmärk ja suur osa linna arhitektuurist hävis.[4]
Linna vapil on punasel ja hõbedasel taustal kujutatud rohelist männikäbi. Vapi värvidest on tuletatud ka linna lipuvärvid punane, roheline ja valge. Värvide kohta leiab esimesi märkmeid aastast 1732 – punane ja valge olid nii linna piiskopi kui ka švaabi hertsogiriigi vappidel. Männikäbi asemel oli esialgu viinamari. Oletatakse seost viinamarjasordiga Augster, mis on nagu linna nimigi tuletatud keiser Augustuse nimest. Kui 1467. aastal leiti ühe haua juurest noor mänd, asendati vapil mari käbiga. Männikäbi oli Lechi ja Wertachi jõe vahel asunud roomlaste laagri märk. Laagrist kujunes Augusta Vindelicorumi nime all Raetia provintsi pealinn.[5]
Rudolf Dieseli perekond on pärit Augsburgist, samuti aitas Augsburgis asuv MAN-i tehas tal tänapäeval laialt levinud diiselmootori prototüüpi arendada. Tehasemuuseumis on võimalik näha maailma vanimat diiselmootorit.[9]
Augsburgi veesüsteem ja kanalid on tunnistatud maailmapärandiks. Ühel linnas asuval kanalil käiakse ka surfamas
Augsburgis sündis 6. märtsil 1459 ja elas tolle aja maailma rikkaim mees (varandus tänapäeva arvestuses ligi 400 miljardit dollarit) Jakob Fugger, kes arendas oma isa puuvillaäri edasi panganduses, laenas raha toona sõdinud kuningatele, kuid samas asutas ka maailma esimesed sotsiaalkorterid (Fuggerei), kus elamise üür on tänini sama, ümberarvutatult 0.88 eurot.[7][10]